On tekkinud tunne, et suudaksin põhimõtteliselt kõigist inimestest distantseeruda (lapsed välja arvatud). Võin natuke aega asjade üle mõeldes tunda vabalt tülgastust kõigi inimeste vastu üldiselt ja elaksin hea meelega sedasi, et ei peaks soovi korral mitte kellegagi suhtlema. Olen muidu ikka nö inimeste inimene olnud, aga kuna ootan neilt sageli liiga palju ja samas tunnen, et minult oodatakse mingeid valesid asju, siis tunnen, et praegune social distancing (kas ehk naaatuke ülekasutatud juba? ja see, jms, on ka üks põhjus, miks inimesed nii ebameeldivaks on muutunud) võiks mulle igati hästi mõjuda. Ei peaks inimestes pettuma ja ei tunneks end süüdi nõuetele mittevastamises.
Noo... võib-olla mõtlen mõni päev teistmoodi. Aga mõni asi on vist ikkagi selgeks ka saanud.