Eile oli sedasi, et tahtsin väga tunnikese puhata. Olin lihtsalt täiesti väsinud. Kell oli umbes 12 päeval. Ja olingi äkitselt ootamatult üksi kodus, panin jalad lauale ja mõtlesin puhkama hakata. Meenus üks kingitud raamat - Tuule vari. Mõtlesin, et sirvin väheke. Kaks tundi hiljem käisin korra köögist piparkooke toomas, siis veel kolme tunni pärast tegin õhtusöögi ja sõin koos teistega ning lugesin edasi, kuni oli vaja lapsele unejuttu lugeda. Ja kell 00.23 oli mul see raamat läbi, kõik 500 midagi lehekülge. Noo..võib öelda, et oli huvitav ja haarav raamat. Hea lugeda pealekauba, nii et ei neelanud seda, lugesin mõnuga, vaid üksikud read ja mõned lõigud jäid vahele. Mõnda aega meenutas loomu poolest, mõistatuse poolest Fowlesi Maggot´it (ja nüüd tahakski seda uuesti lugeda, sest tegelt ei mäleta muhvigi, mis seal õiesti toimus), kuigi kohati öeldi lugejale mõni asi ka võrdlemisi otse välja (no võrreldes Fowlesiga, aga Fowlesiga ei julgeks eriti kedagi väga võrreldagi). Peategelase pa...