mood and fusic

Loomulikult polnud asi nii hull kui hommikul tundus. Munamäel oli miski lumelaua võistlus, lund oli tohutult ja kõik hüppasid väga coolilt, nii et pärast võtsin ka ise saapad ja laua man ja suhistasin mäele. No ma pole tegelt munamäel varem sõitmas käinud ja eks ta ikka järsk on alati paistnud. Mägi osutus ülalt vaadates küll pikemaks kui alt vaadataes, aga järskust vähemaks ei läinud ja keset mäge mõtlesin iga kord, et nüüd on viimane sõit. Alla jõudes oli kõik muidugi ununenud. Jälle üles ja sama lugu. Tegelikult oli ka ülessõit pingeline ja sääremari hõikas juba teise tunni ajal ähvardusi, vasak käsi sai innnustust ja nii nad mu mäelt minema ajasid. Või noh, tegelik hakkas aeg ka juba hiliseks minema... Väga mõnus talv on meil siin. Ilus.

Oijah. Meil on siis nüüd jälle nii... Hommikul tundus küll, et vist mu nina täna uksest välja ennast ei pista, aga tasapisi hakkaks justkui harjuma ja äkki tõepoolest, kui toad koristatud, tõmban kapuutsi kõvasti kinni ja kindad kindlalt jope alla ja saapad korralikult pükste peale ja viskun ka kohevasse lumme, nii et udupilv jääb must vaid järele...

Päeval vastlapäev, õhtul vabariigi aastapäev. Tegin tõepoolest ise vastlakukleid, kuigi veel kaks kuud tagasi arvasin, et selliste asjadega mina küll ei tegele :)

Aa ja kuulge, tahaksin lähiajal blogi aadressi ära muuta, nii et ilmselt mingi marjukass.blogspot.com vms oleks siis. Lihtsalt häirib, et googlis marjusassi otsides näitab esimese asjana seda blogi. Ja kahjuks ei leidnud võimalust, kuidas vanalt aadressilt uuele aadressile suunaks, nii et lihtsalt annan teada ja varsti muudan ära.

Nädalasisene puhkus on nüüd ühele õnnelikule võitjale ära antud, nädalavahetuste suhtes annab veel rääkida ;)

Kass Musil oli juba mitu päeva selline jahitung peal, et ohohohhooo. Ajas kodus uisupaelu ja veinikorke taga. Ja siis täna hommikul oli keset hommikusööki akna taga, et hei, näete, mis ma tõin, laske juba tuppa! Tuppa sai kass siiski alles siis, kui ta hiljem ilma saagita akna taha hüppas.

Ühes toidublogis oli mainitud, et jube hea kontsert oli see Camille´i kontsert ja mõtlesin, et huvitav küll, mis muusikaga küll võiks tegu olla. Tsekkisin selle Camille´i netist välja ja leidsin väga ilusa kodulehe ja ühe loo, millel oli lahe video ja mis nüüd Animal Collective´i asemel kummitab..

Nädalavahetus oli täitsa tore :) Olid mõned mõnusad üllatused ja selline parajalt toimekas, nädalavahetuse toimekuse mõttes. Üks mõnusatest üllatustest oli see, et üks sõber helistas täiesti omal algatusel :) ja küsis, et kas ma kontserdile lähen. Cool noh :) Kuigi ma kujutan ette, et eranditult kõik peale minu mõtlevad, et misasja ma ajan, mis seal cooli on. Aga vot on, hetkeks tundsin end seltskondlikus mõttes arvestatava inimesena. Mis sest, et hetkeks. Ja siis üks väike sõbrapäevaüllatus teistelt sõpradelt. Kontserdil oli ka mõnus käia. Et oli häid ja toredaid tuttavaid ja sõpru. Bad Apples teeb ikka endiselt lahedat mussi, mis mulle eriti hästi istub. Tribes of the City kuidagi ei suutnud minuni jõuda kahjuks. Äkki seal Juuksuris peab lihtsalt esireas seisma. Ma ei tea, aga midagi oli nagu viga. Ja siis eks ole, mul pole Tallinnas cd mängijat ja seekord pold ka arvutit kaasas. Ja kuidagi tuli idee kassettmakile hääled sisse panna. Ostsin selle maki üsna kassetiaja lõpus, aga sain ...

Et kõik teised ka peaksid kogu aeg ümisema oooopenapjoo oooooopenapjooo ooooopenapjooooo..... :)

Mina ei tea, kuidas jäi mul kahe silma vahele Dani Siciliano plaadi Slappers ilmumine 2006ndal aastal. Nüüd siis leidsin ja tundub väga hea plaat olevat. Selline lahe intervjuu on ka temaga :) Peab plaadi hankima. Laseringist ostsin muude plaatide hulgas ja spetsiaalselt kinkekaardi eest Animal Collective´i Merriweather Post Pavilioni. Hea on kuulata seda. Lood on kuidagi abstraktsemad kui Strawberry Jami peal, aga need kordused on nii kaasahaaravad ja kosutavad, et lõpuks hakkab väga meeldima. Plaadi viimase loo laivivarianti võib kuulata siin . Dani Sicilianot ja Animal Collective´t ilmselt Eestis nüüd kohe näha ei saa, aga minul oli plaan minna 14ndal Juuksurisse kontserdile kuulama Bad Apples´it ja Tribes of the Cityt. Kuigi täna lugesin, et samal päeval võiks põhimõtteliselt kuulata ka Treeed ja Chalice´i. Jama lugu, aga ilmselt teen siiski nii nagu plaanis oli.

Hommik oli ilus ja krõbe, nii et võtsin fotoka kaasa, et blogisse ka natuke... päikest.. Apteekrimäe otsas oli selge, et päikest on keeruline pildile saada, udu lihtsam. Hüppetorni otsas kasvas lumi: Ja allpool justkui oli seda päikest puude latvades aimata..

No on küll põnev, kui lähed koertega jalutama ja siis kui koerad on minutike nägemisulatusest väljas olnud, tormab sust mööda kõigepealt kits, tema järel Annu ja kõige taga Kapp. Või isegi see kui kits niisama aia taga jalutab, aga see kitsede värk on ikkagi selline igapäevane asi, nad käivad iga päev, öö vist pigem, me maja juures ja magavad vist matkamaja juures. Rebast, seevastu, olen kohanud ühel korral - olin jahmatusest kivistunud, kui Annu poolt taga aetav rebane mulle otsa pidi jooksma. Ma ei osanud noh ega jah öelda, ega isegi mitte teelt kõrvale hüpata. Aga täna! nagu pildilt näha, käis rebane mu töötoa akna taga naabrite aias. Vaene loom oli täitsa segaduses ja ilmselgelt eksinud, arusaamatu, kuidas ta sinna üldse sattus. Lõpuks leidis metsa õnneks uuesti üles ja mahtus aia alt aiast välja. (kliki pilt ikka suureks, päris ilus rebane oli :)

Hea, et ma eile siiski siia blogise luusima ei tulnud, poleks keegi jõudnud seda hala ära lugeda pärast. Täna paistab väljas päike ja külma on 22 kraadi. Toast vaadates on ilus, külm õhk seisab ilusti paigal ja kõik paistab valge ja särav, isegi õhk. Aga tõsi on ka see, et kui väljas on ikkagi 22 kraadi, siis ma ei tee sammugi magamistoast eemale enne kui soe pesu seljas. No äärmisel juhul vannituppa, aga siis peab see soe pesu mul vähemalt näpus olema. Ja Otepäält Tallinna tulekul peab riietuse osas arvestama kuni 15 kraadise vahega. Kahju muidugi siinsetest talisporditeenuste pakkujatest, kui põhja-eestlased ei suuda mõista (ja täiesti arusaadav, et ei suuda), et siin juba teist kuud vahelduva eduga korralik talv. Eilsetest lumelauahüpetest innustatuna, ning kaasa aitas veel mingilt spordikanalilt vaadatud lumelauavõistlused, mõtlesin ka et otsin oma uhiuued, kuigi mitu aastat vanad, lauasaapad üles ja lähen esimesel võimalusel Munamäele , mis nagu ükskord selgus, on läbi metsa minne...