Skip to main content

Posts

Showing posts from November, 2010
Selle nädala neljapäeva ja reede veetsin (veedan tegelikult alles, praegu on lõunapaus :) Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010) kolmandal konverentsil. Räägiti, millega on viimaste aastatega hakkama saadud. Mõned asjad, millest juttu, võiksid huvi pakkuda ehk ka neile, kes otseselt keelega ei tegele. Siin mõned lingid uurimiseks ja katsetamiseks http://www.rabauti.ee/clc kollokatsioonide otsija, otsib korpusest otsitavast sõnast paremal ja vasakul olevaid sõnu. Keeleveebis saab ka lihtsalt niisama korpusest otsida sõnu ja vaadelda nende konteksti, kui valida sealt altpoolt nt tasakaalus korpus. http://haldjas.folklore.ee/justkui/sonastik/ päris tore fraseologismide sõnastik. Seal saab otsida nii konkreetse sõna järgi, nt sisestades otsingusse pea (pluss tühik), tulevad igasugused "pead" sisaldavad fraseologismid. Kuid saab ka otsida nt et kuidas on pea kohta öeldud, selleks valite vasalikul Inimene, siis inimene kui tervik - kehaosad - pea. http://www.dialoogid...
Vaatasin telekat, või tegelikult tegin midagi muud ja telekas käis ja muidugi tuli reklaam ja reklaamiti plei dohh´i... doh? mu silmad läksid tõepoolest poole suuremaks.. doh? Ei noh, mis seal ikka, aga imestan lihtsalt, kust need vaaanišid ja rassseerijad ja dohhid tulevad...
Mulle küll meeldib väga ka see üks Sigur Rosi plaat, mis mul on, aga Jónsi üks on ilmselt kuidagi popim või midagi, igatahes olen ta fänn :) Eriti lahe on ta laive vaadata, sest ta jääb nii järjekindlalt enda juurde nii oma kostüümide kui lavakujundusega. See on nii suurepärane. 'go live' preview from Jónsi on Vimeo .
Tegin täna doonoridebüüdi. Üks hea sõber oli minemas ja ammugi oli juba piinlik, et pole käinud verd andmas, nii et igati sobilik oli minna. Muidugi pabistasin. Üldiselt läks kõik hästi, kuigi kohe esimeses etapis oleks mind peaaegu diskvalifitseeritud. Küsiti, et kas olen korralikult söönud ja no ma mingit praadi polnud söönud. Saadeti vastuvõtust arstiga konsulteerima ja lugesin kõik asjad ette, mis söönud olin ja pääsesin siiski edasi. Vererõhk ja hemoglobiin olid täiuslikud ja enne vere loovutamist pidi veel mahla jooma ja nati ootama ja kõik oli tore. Veri jooksis ka hästi, päris ruttu sain oma portsu kokku. Pärast sain kingituse ka, st ise võis valida, mina valisin täringumängu, lapse rõõmuks (kahjuks siiski kurvastuseks, kuna õhtuse täringumängu kaotus morjendas teda nii kohutavalt, et ta nokkis oma soki jalas katki, ja lamas põrandal ning keeldus ühtki asja tegemast). Enesetunne oli kokkuvõttes igati hea ja jäin vägagi rahule.
Iga päev on vastasmaja akendes kohe mu vastas õhtu ruloo ees ja tuli põleb ja hommikul on ruloo ära võetud ja tuli ka ei põle. Nii on tõepoolest iga päev olnud. Peab ütlema, kuidagi nukker on, kui täna on aknad pimedad. Äkki on nad avarii teinud? Äkki on teatris? Tegelt mul pole muidugi aimugi, kes seal elab, aga ikkagi... :)
Kui siin võtsin kord nõuks kirjutada mõnusatest asjadest, siis tegelikult on nii, et kõige mõnusamad asjad on mingid hetked. No näiteks eile, kui hommikupoolik oli päris kiire ja siis olin Pärdi eelkooli viinud ja ise ülikooli jõudnud ja istusin uue maja neljanda korruse kohvikus, mille kõrval on selline suur aatrium, kus saab pehmetel toolidel istuda ja aatriumi esimese korruse aknad avanevad raamatukokku. Kohvikuosas mängis täiuslik kohvikumuusika Carla Bruni näol. Jõin chai lattet (mis ei olnudki pulbrist vaid ehtsast maitseainete segust), lugesin mulle Leipzigi raamatukogust saabunud raamatut ja niii rahulik oli. Ümberringi oli rahulik ja sees ja selline täiuslik hetk. Üldse on see ülemise korruse kohvik hea leid. Mõlemad on Kehrwiederid, aga all on siblimine ja kuidagi mürarikas ja kuidagi selline läbikäiguhoovi moodi. Naljakas on aga see, et kui kord unustati minult all supi eest raha küsida (avastasin suppi süües äkitselt ja käisin maksin ära), siis seekord pidin meelde tuletama...
Mingi filmipäev oli eile vist. Lisaks kinole vaatasin pärast mitut filmi, telekast, laupäeval, kujutate ette. Tavaliselt ei tule laupäeval telekast mitte midagi. Ja nüüd, kolm filmi, neist kaks ühekorraga :) No mu esimene film oli tavaline, aga päris tore siiski, mulle meeldis hästi ja ajas jubeda koogiisu peale :) Aga vot see viimane film.. sellega oli nii, et päris algust ei näinud, aga kui vaatamata hakkasin, olid ekraanil ilusad inimesed ja jäin vaatama. Filmi nimi oli Notes on a Scandal . Häda on nüüd on aga selles, et mingist hetkest hakkasid seal asjad päris halvaks minema ja mul polnud jaksu vaadata, kuidas kõigi elud untsu lähevad ja panin teleka kinni. Pikutasin veel ja mängisin telefonist mingit mängu ja mõtlesin filmist. Hommikul mõtlesin uuesti sellest filmist ja vaatasin nüüd IMDb-st paar klippi veel ja huhh... no nii kummitab. Peab vist ükskord ikka lõpuni vaatama.
Käisin lapsega kinos, vaatasime filmi muumitrollist ja punasest komeedist. Filmi kohta ei oskagi midagi öelda, komeet oli päris õudne minu meelest ja üldse... .Filmi keskel tundsin äkki mingit jubedat haisu. No ikka sellist väga ebameeldivat, aga see kuidagi hajus ja olin pisut segaduses, kas ikka oli midagi. Kui film lõppes, nägin kuidas mu selja taga istunud mees tossusid jalga tagasi hakkas panema.
Üks asi veel. Vaatasin päeval korraks meilboxi ja oli tulnud päris mitu kirja. Üks kiri oli kirjastusest, paluti lühikest tutvustust mu Kokandussõnastiku kohta. Kuna mul asjalik jutt tuleb ikka üliaeglaselt, siis tõstsin selle koostamise päevasest ajast hilisemaks. Nüüd siin hakkasin mõtlema ja võtsin kirja uuesti lahti, et loen korralikult läbi, et mis täpselt tahetakse. Kirja kõige viimane lause oli mingi pikem liitlause või kuidas neid nimetatakse ja see lause lõppes nii: siis vajaksin neid asju juba täna. Vist mingi kirjanduslik võte on ka, et tähtsad asjad viimasena.
Istun siin ja mõtlen juba tükk aega, mida ilusat tänasest päevast kirjutada. Põhiliselt olen täna vaielnud (kahjuks mitte midagi konstruktiivset) ja mitme asja pärast muretsenud, mingite asjade kallal vaeva näinud, kuid nendega ühele poole saades siiski mitte eriliselt rõõmustanud. Seda enam oleks tore see suhkrutükk kusagilt välja noppida. Aga tundub, et olen liiga väsinud...ja kuidagi kuri. Ilmselt kuri olles ei ole päikesekiiri ega suhkrutükke näha. Siis paistab isegi tume taevas tumedam ja see suhkur oleks ka nagu kibe.