Kui siin võtsin kord nõuks kirjutada mõnusatest asjadest, siis tegelikult on nii, et kõige mõnusamad asjad on mingid hetked. No näiteks eile, kui hommikupoolik oli päris kiire ja siis olin Pärdi eelkooli viinud ja ise ülikooli jõudnud ja istusin uue maja neljanda korruse kohvikus, mille kõrval on selline suur aatrium, kus saab pehmetel toolidel istuda ja aatriumi esimese korruse aknad avanevad raamatukokku. Kohvikuosas mängis täiuslik kohvikumuusika Carla Bruni näol. Jõin chai lattet (mis ei olnudki pulbrist vaid ehtsast maitseainete segust), lugesin mulle Leipzigi raamatukogust saabunud raamatut ja niii rahulik oli. Ümberringi oli rahulik ja sees ja selline täiuslik hetk.
Üldse on see ülemise korruse kohvik hea leid. Mõlemad on Kehrwiederid, aga all on siblimine ja kuidagi mürarikas ja kuidagi selline läbikäiguhoovi moodi. Naljakas on aga see, et kui kord unustati minult all supi eest raha küsida (avastasin suppi süües äkitselt ja käisin maksin ära), siis seekord pidin meelde tuletama, et mu tee ei maksnud 16 krooni vaid 27 krooni :)