mood and fusic

Muidugi on igasugust liiklusärritust nii omada kui jagada tobe, aga ütleme siis nii, et see on pigem imestus. Ega polnudki millegi pealt ärrituda tegelikult. Lihtsalt vaatlesin seda asja.  Aga et nagu mis kuradi pärast... kui inimesel on oma külatänavasse keeramiseni nii kaks kilomeetrit ja siis ta niheleb seal oma autoga, tipptunnil istub mul tagumikus, nihverdab kõrvalritta, leiab taas võimaluse.. ja jõuab minust kaks autot ettepoole. Ja siis tõesti, kahe km pärast keerab ta parajasti oma tänavasse, kui tast mööda sõidan. See nihverdamine on niikuinii jabur, aga sellisel kellaajal ja sellises kohas ikka totaalselt arusaamatu.

 Hee, tasapisi hakkavad angervaksa õudusunenäod :) Põhiliselt sellest, et angervaks juba õitseb ja ma pole üldse valmis korjama. Mõni päev tagasi nägin unes, et pärnad õitsesid, kuigi oli kevad, nagu praegu on ja ma mõtlesin, et kuidas - juba?! Kas siis kõik tuleb sel aastal poole varem? Kas angervaksad ka juba õitsevad? Sel aastal peab seda korjamist veel laiendama ja kuivatamine on ka hetkel lahendamata... Peab ära lahendama, muidu vist kuni augustini angervaksaunenäod. Mõni töö ikkagi jookseb eest ära, kuigi enamasti lähtun sellest, et ei jookse ta kuhugi :)

Mind natukene masendab, et mul pole ühtki normaalselt töötavat nutiseadet. Sest tegelikult on mul neid päris vaja. No ühte oleks vaja. Nutitelefon sai mul olla vaid kaks kuud. Aastaid ei ostnud endale siukest, siis ostsin ja siis kaks kuud ja kõik. Kuidas siis nii? Kas ma pean jälle uue ostma? Kuradi kurat.

Sõitsin lapsele kooli järele, nagu ikka, Harju tänaval hoolega kõnniteele hoides. Sest noh... rattatool koliseb ja lihtsalt raputab korralikult. Mu arust sõidan absoluutselt viisakalt. Üks vanamees pidas vajalikuks kommenteerida, et sõida oma rattaga sõiduteel. Ma tavaliselt pikematesse vestlustesse ei astu sellistel puhkudel. Mõnikord ehk, kui pean vajalikuks midagi lähemalt selgitada. Aga üldiselt kipun ärrituma ja parem on kui kogu lugu ignoreerin. Ja siis ka läheb ikkagi veel vähemalt pool tundi, kui taas neutraalse enesetunde saan. Ikkagi üsna ebameeldiv, kuigi ei peaks olema. Ega ma pole vaevunud sellest kirjutama, kui see lugu edasi poleks läinud :) Nii 50 meetrit eespool oli mul vaja peatuda. Keerasin kõrvaltänava algusse ja kohmitsesin seal oma koti kallal ja silmanurgast nägin - sama vanamees kah sinna tänava otsa jõudnud. "Kas tõesti raputab perset nii palju, et ei saa sõiduteel sõidetud?". Jätkasin täielikku ignoreerimist ega vaadanud ta poole poole pilgugagi. Ole...

Kahe kuu jooksul on mul kaks korda käinud lukuabi - kord autos, kui võtme kogemata sissepoole lukustasin (tookord startisin jooke laiali viima), teinekord lükkas mul üks keldrivõtme nii sügavale sinna sisse, et ei saanud ise hakkama - lukuabi (siis olime startimas ratastega seitsmeaastase ühele sõbrannale külla). Viimati toppisin autovõtme asja eest teist taga pesumasinasse. Muidugi tulid kõik errorid (auto oli kenasti pakitud ja vaimud valmis maale sõitma) ja võtsin ta koost lahti ja paigaldasin uue patarei ja noh, lõpuks ta lakkas väitmast, et key not recognized, contact service ja pani mu auto käima. Aga uksi endiselt ei ava. Maale jõudsime kõigest kahetunnise viivitusega. Ostsin uue julla, mis ühendab spotify kõlaritega. Normaalne. Täna aga telefon väidab, et kõrvaklapid on ühendatud, ei ole ühendatud, on ühendatud, ei ole ühendatud, on ühendatud, ei ole ühendatud... Ja näib, et kõrvaklapijuhe on tugevam kui bluetooth, sest musa kõlaritesse ei saa, kuna telefon arvab, et kõrvaklapi...

Ma ei tea, kas huumorit on olnud nii palju, et see ei torka enam silma või siis on see puudunud. Aga eile midagi pudenes... Mäletate, eelmine kevad oli selline juhtum, et läksin eelkooli lapsele järele ja üks tüdruk hõikas mu seitsmesele, et su vanaema tuli! 😳 Eile aga uuris mu ema, et kas mu seitsmeteistkümnene on Tallinnas (ei ole). Talle oli koolis üks tüdruk öelnud, et mu seitsmesel oli vend järel käinud 🤪 See olin tegelikult muidugi mina.

Täna tekkis esimest korda sel aastal kuidagi kevadine tunne. Sõidutasin lapse kooli ja lihtsalt pidin veel väikse tiiru tegema. Juhtusin ka mere äärde, meri paistis majade vahel, mõnusalt vaikne ja rahulik oli. Tore oli sõita, natuke vihmalõhna ka. Kevadine. See mõne nädala tagune maika ja lühikese püksi teema.. no oli, aga justkui laenatud. Ja polnud seda õiget kevadist hõngu. Päike paistis kuumalt, aga mitte suviselt. Ja mitte kevadiselt. Mitte ka talviselt. Lihtsalt veider oli. Pikkade pükstega oli palav. Et nii lihtsalt oli.

Mul on mingi värk pesumasinast saabuvate  säravate purkidega :) Neis on iga kord nagu mingi uus algus, mingi lahe idee ilusate toiduainete hoidistamiseks. Miks nad üldse sinna masinasse satuvad? No ma mõtlen, et ära viskamiseks peaks puhtaks pesema. Et siis panen pakendikasti või klaasikasti või kusagile. Aga no siis ta on nii ilus ja särav ja sildistamata ja tahaks sinna midagi mõnusat sisse panna. Aga purke kuidagi ikkagi koguneb. Ja mul pole igaühesse midagi panna.