veel talvest

Loomulikult polnud asi nii hull kui hommikul tundus. Munamäel oli miski lumelaua võistlus, lund oli tohutult ja kõik hüppasid väga coolilt, nii et pärast võtsin ka ise saapad ja laua man ja suhistasin mäele. No ma pole tegelt munamäel varem sõitmas käinud ja eks ta ikka järsk on alati paistnud. Mägi osutus ülalt vaadates küll pikemaks kui alt vaadataes, aga järskust vähemaks ei läinud ja keset mäge mõtlesin iga kord, et nüüd on viimane sõit. Alla jõudes oli kõik muidugi ununenud. Jälle üles ja sama lugu. Tegelikult oli ka ülessõit pingeline ja sääremari hõikas juba teise tunni ajal ähvardusi, vasak käsi sai innnustust ja nii nad mu mäelt minema ajasid. Või noh, tegelik hakkas aeg ka juba hiliseks minema...
Väga mõnus talv on meil siin. Ilus.