Jalutasin täna täitsa korralikult ja kõndides püüdsin ette kujutada inimesi. Ma ei mäleta, miks ma seda tegin. Ja algul ei püüdnudki otseselt. Igatahes märkasin mingil hetkel, et kõik, kelle näo suutsin omale ajusse tekitada, kõik naeratasid. Siis hakkasingi lihtsalt erinevaid tuttavaid endale ette kujutama, et millise ilmega nad tulevad. Enamik naeratasid või naersid, paar tükki muigas ja kaks-kolm ei suutnud nagu konkreetset ilmet hoida. Huvitav. Üsna huvitav oli ka see, et märkasin, et kõnnin ise ka naeratades ringi. Miks mitte.