Vahepeal ei tule ühtegi ideed. Praegu ei tulnud tükk aega isegi sellist mõtet, millest oleks tahtnud kirjutada. Tegelikult ei olnud isu üldse midagi teha. Kõik nõutud asjad said muidugi tehtud, aga ei midagi enamat. Täna tuli üks idee. Olen vist sellest ennegi kirjutanud, kuidas mulle meeldib see tunne, kui idee tuleb. See on justkui lausa füüsiliselt tuntav. Tšahh! Ja olemas. Siis peab vaid vaatama, et ära ei unustaks. Täna panin oma idee näiteks kirja. Tuli üks mõte, kuidas võiks ühte asja teha :) Kas see toimib, seda ei tea, aga vähemalt saab edasi mòelda.

Teiseks. Ma ei saa aru, mis värk hotellides selle koristamise ja rätikute vahetamisega on. Pidevalt tunnen hotellis viibides mingit survestamist, et pean toast välja minema, et seda saaks koristada. Täna panime välja minnes lihtsalt sildi, et pole vaja segada, aga tagasi tulles olid ikkagi voodid tehtud, vana seep ära võetud ja uus, pakendis asemel. Plasttops oli ära viidud. Rätikutest ma ei saanud aru, kas need olid lihtsalt tagasi kokku volditud või uued pandud. Kaks ööd hotellis elades ei ole ju vaja nii palju jauramist koristamise ja kõigi nende uute asjadega. Aga seda pole justkui võimalik kuidagi ka takistada. Mònikord harva on. Aga sageli pole. Mu arust pole see normaalne. Rääkimata rätikute vahetamisest. Ise kirjutavad, et aidake meil loodust säästa ja paned hoolikalt rätid nii, et neid minema ei viidaks ja ikka on uued toodud. Kas ma olen ainus, kes kodus sama rätikut nii kaks nädalat kasutab? Või kauemgi kui see hästi kuivab ja pesemisvajadust välja ei näita.