mood and fusic

Esiteks nägin unes sellist bussiliini, millel väljumiseks oli märgitud kell 3, aga tegelikult väljub siis, kui rahvast on piisavalt peal. Teiseks nägin unes ühte inimest, kes on hetkel vist Austraalias ja ta helistas mulle millegipärast ja mina vaatasin teda mingist sellisest nagu tänavakaamerast. Ta istus ühes pubis ja paar lauda eespool läks hulluks rüselemiseks, aga kuidagi selliseks lõbusaks rüselemiseks. Kõigil olid rõõmsad näod ja kingipakid käes. Kõne katkes mitu korda ja miskit eriti rääkida ei saanud. Hetk hiljem olin ma ise seal kandis ja selgus, et Austraalias peab jõulukingi kättesaamiseks mingit veidrat mängu mängima. Täpselt ei saanudki aru, et kas kellegagi tüli norima või niisama rusikatega näo ees vehkima vms. Eile tegin selle talve lumelauadebüüdi, nüüd on lihased nii punnis, et teksad keerdus jalas. Aga mõnus oli küll. Varsti jälle.

Tegin turisti (pärast seda kui olime picnicu plaadimaterjali valmis saanud): Põhjapõdrast kuulsin jälle "tänu" sellele, et Saabis makk katki, pidin raadiot kuulama. Kuulasin RahvaOmaKaitset. Seal on rubriik Solarise uudised ja no ma algul arvasin siiski, et põhjapõder on lihtsalt mingi mänguasi seal, topis vms, aga siis jäi ikka mulje, et päris. Käisin siis vaatamas, oligi päris. Väga ilus põder.

Mõtlen siin, et millist ümbrist oma tagasihoidlikule jõulukogumikule teha... :)

Pean veel ühte lapseasja jagama :) Mul mängib siin Gilles Petersoni Worldwid e (soovitan kuulata! ja tänan samas Antonit meelde tuletamast, et vaja kuulata :) ) ja arvuti kõrval laua peal istub laps Pärt ja ehitab midagi Lego klotsidest. Kui Gilles ütles, et ühe loo pealkiri on Alien Nature, olid lapsel kohe kõrvad kikkis: "heh, mis? eilien neitšö? Naljakas." :)

Laps kirjutas eile jõuluvanale kirja (lego trollilaeva pean nüüd otsima minema), keeras rulli, lisas päkapikkude jaoks ühe suure kommi ja pani sussi sisse. (No ma püüdsin talle rääkida, et noh et... ma olen ka nagu päkapikk või nii... Aga vist päriselt ei õnnestunud siiski). Kuna päkapikud polnud paar päeva käinud (ma olin ju Tallinnas), ütles laps, et no ta polnud ju oma tuba ka koristanud ja loogiline ju, et nad siis ei tule. Nii et igaks juhuks koristas väike väänik ka oma toa.. Varastel hommikutundidel kadusidki sussi seest kiri ja komm, asemele sai ports teisi komme. Kui koeraga jalutamast tulin, viskas laps ühe kommi koerale ja tõi ühe mulle, et loomulikult olid need neli kommi mõeldud me kamba peale laiali jagamiseks. Küll oli armas :)

Trikoo ei olnudki Nõmme ujulas :( Võib ametlikult kadunuk(esek)s kuulutada. Trikoo on selline üksikjuhtum. Sokkide kadumine on talutav, harjumuspärane, mitte eriti kulukas. Tunduvalt murettekitavam on plaatide kadumine. Ja seda juhtub viimasel ajal rohkem kui varem.

Ma kasutan Open Office´i Writerit arvutis tekstide kirjutamiseks. Sel writeril on erinevaid omapärasid. Näiteks, kui ma hakkan kirjutama oma nime - marju, siis ta pakub välja, et äkki ma tahan kirjutada parajasti siiski marjapüree... Varsti hakkangi uskuma, et mu nimi on marjapüree..

Aah! ohhh!....aaaahh! tahan, tahan, tahaaaaan! :) http://food.lizsteinberg.com/2009/12/06/noodles-with-doodles/

Kuidas asjad käivad: Kinkisin Indrekule kõrvaklapid, et ta saaks tööl muusikat kuulata. Indrek kuulaski ja saatis mulle lingi, et pole nüüd ammu kuulanud. No ma ise oli vabshee ära unustanud. Panin täna mängima ja esimene lugu lõi kohe pahviks, selline power. Üllatuslikult oli see ka youtube´is olemas. Ja seal XL-recordingsi all oli veel teisigi lahedaid asju. Selline meeleolukas lugu: Ja ühele vanale loole tehtud väga armas video, mida vaadake otse youtube´ist, kui huvi on :) http://www.youtube.com/watch?v=wpqm-05R2Jk&feature=channel

Igasuguseid asju ikka juhtub: http://portaal.eki.ee/uudised/212-kofkin-vahetab-vorstiaeril-nimesilte.html

Kirjutan lühidalt, miks ma Tallinnas viimasel ajal näljas olen: 1. nov: Kui ma 1. novembri hommikul üles ärkasin, oli elekter läinud. Paljud vist juba seda osa mu elektrisaagast teavad, aga kokkuvõtvalt siis nii, et küsimuse peale, kust saab elektrikapi võtit, öeldi, et tulgu ma Mustamäe teele sellele järele ja siis viigu pärast tagasi. Järeldasin, et mul endal ei peagi võtit olema. Olin hämmingus, jabur ju! Äkki tahan pirni vahetamiseks voolu igaks juhuks välja lükata? Noh, selgus, et üks kaitse ei püsi sees - rivist välja jäid pesumasin, pliit ja see pesa, kuhu käib veekeedukann. 5. nov : Järgmisel nädalal olin Tallinnas, tahtsin uuesti elektrikapi võtit. Kolmandal korral maja haldusfirmaga suheldes selgus, et võti peaks ikka minul endal olema. Lubati tagasi helistada, et äkki oma majahalduril mu majja asja, saab ära tuua. Ei helistatud. 16. nov : võtsin uuesti teema üles, et kuidas selle võtmega siis ikkagi jääb. Lubati uurida. Tagasi ei helistatud, kuid võti toodi õhtul ära, öeldi...

Ärkasin keset varahommikut Annu köhimise ja siblimise peale, aga õnneks täpselt pärast õnnestunud unenägu, ilusat unenägu. Nii ilusat unenägu naljalt iga päev (öö) ei näe. Millegipärast on ju unenäod kui mitte õudsad siis suhteliselt imelikud (no nagu lennukiga maale sõitmine, et seal siis metallica meestega juttu ajada) või absoluutselt liiga põnevad. Viimati nägin midagi eriti head mõned kuud tagasi. Mis seal täpselt oli, ei mäleta, aga keegi võõras inimene kallistas mind vist nii soojalt ja hoolivalt, et terveks päevaks oli soe ja kaitsev mull ümber ja hea olla. Tänases unenäos osalesin vist mingil peotantsu võistlusel (mõnes mõttes nagu tantsud tähtedega, aga teistest küljest oli kuidagi teistmoodi). Ja oli viimane tants, mida me justkui olime harjutanud, aga mille mu võluv partner oli kuidagi ümber teinud... tantsisin lihtsalt temaga kaasa ja se oli niiii diip, aeglane ja sügav, mingis mõttes rahulik ja kindel, kuid samas ka pingeline ja nii metsikult hea. Kui tants lõppes olin...

Teisipäeval tegime taina, kolmapäeval piparkoogid, neljapäeval ootasime niisama, reedel rullisin taina ja tegin täidise, küpsetasin koogi... et laupäeva hommikul oleks maailma mõnusam nautida lõpuks kauaoodatud piparkoogi-toorjuustukooki. ( mu blogipostitus koogi kohta ) ( koogi retsept nami-namis ) ( taina retsept nami-namis)

Annu ase oli kuidagi magamistoast terrassi ukse juurde sattunud, ilmselt ootas, et keegi klopiks. Seega oli magamistoas ainus pehme koht voodi. Olin voodis ja mängisin telefonimängu :) Tuli Annu. Seisis voodi ees (no teada ju, et ei tohi tulla või noh, siis kui inimlooma hingamine on raskeks ja ühtlaseks muutunud, siis alles) ja astus paar sammu ühele poole, sammu teisele poole, seisis, lasi pea alla, kaalus variante. Igaks juhuks ütlesin vahepeal -ei tule. Noh, tegi paar ringi ümber enda, et äkki viskaks ikka sinna kõvema pinna peale, aga ei suutnud. Ja lõpuks, kujutate ette! Tuleb loom otsejoones minu juurde, viskab oma pea minu kaela ümber ja sätib ennast otse mu kõrvale voodisse magama! Milline jultumus! Milline kavalus! Loomulikult ei suutnud ma sellise kallikalli peale looma ära ajada. Ebanormaalne sedasi looma kaisus magada. Aga nii armas oli :) Õnneks tal vist hakkas palav ja läks minema varsti. Eile õhtul kloppisin tal aseme ära ja tõstsin magamistuppa tagasi. Loomal kah kerge...

Kui esmaspäev tundub liiga hirmus, võib end muusika abil paigutada hoopis reedesse, kuulates Gilles Petersoni ja teiste peomuusikavalikut Compost Recordsi 15. aastaseks saamise tähistamise peolt Muffatcafes Münchenis: http://www.compost-rec.com/

Neljapäeval: Reedel: Laupäeval:

Eelmisel nädala stuudios nägin ühte vist Ekspressis ilmunud presidendi lossis pidutsemise teemalist lauamängu. Ja samal päeval selgus, et laps on tsipa tõbine. Järgmisel päeval selgus, et võiks temaga koos lauamängu teha :) tsirkusemängu põhimõttel, aga mingis teises stiilis. Pakkusin talle välja kolm varianti: tema tuba (sealt oleks saanud liumäe ja redeli ja igasugu legosid ja muid mänguasju), seiklupark (teadagi, igasuguseid võimalike liikumismooduseid) ja kosmos. Võitjaks osutus kosmos. Niisiis joonistasime kõigepealt need nö sammud või ringid ja siis hakkasime igasugu üles ja alla ja edasi ja tagasi sõite ja muid kaunistusi tegema. Mängisime mõned korrad ja laps joonistas veel igasuguseid asju sinna juurde ja siis jälle mängisime ja jälle oli sõite juures :) Sai päris tihe mäng, aga nii lemmik, et pidevalt käib seal ka üksi mängimas ja teatab siis, kes kaotas ja kes võitis. Väga lahe. Väga hea mäng. Soovitan teistelegi. Pildist vist kahjuks väga täpselt miskit aru ei saa, aga kl...

Võib-olla pole mingid erilised uudised, sest kõik teavad ju, kuidas haiguse lähemale hiilides ennast relvastada, aga igaks juhuks (kuna mina tutvusin selle joogiga alles eelmisel aastal) ka minu teine tervisejook - ingverimahl. Valmistamiseks riivi korralik jupp ingverijupp ja pigista mahl kaussi või suru läbi sõela. Vala endale üks pits ja tõmba keresse. Söögitoru tõmbub tuliseks ja suus hakkab õige pisut õhetama... enesetunne paraneb hetkega, pärast esimest ehmatust :)

Joon siin maailma parimat külmetusteed ja tundus, et peaks jagama. Muidu ingveri-sidruni-mee kuum jook on ju ka väga hea ja ülikasulik (ilmselt kasulikum kui see chai siin), aga mõnikord tahaks midagi pehmemat ja eriti kosutavat, näiteks Chai Masalat . Tervise tugevdamise mõttes võiks kasutada rohkem ingverit ja suhkru asemel mett ja võimalikult värskeid maitseaineid. Aga kopeerin õpetuse oma toiduosakonnast ka siia meelelahutusosakonda või kuidas seda nimetadagi.. Vala potti umbes 150 ml piima ja umbes 250 ml vett, lisa 2 spl suhkrut. Lase keema tõusta, siis lisa veidikene riivitud ingverijuurt, veerand tl kardemoni, sama palju kaneeli ja peaaegu sama palju riivitud muskaatpähklit, neli nelki ja 2 tl musta teed. Keeda tasakesi, kaane all umbes 5 minutit.

Nii südantsoojendav on, kui mõni sõber aeg ajalt ütleb, et ära muretse Marju või et kõik saab korda või et no stress, kõik on tiptop. Mitte sedasi niisama, et ära põe vaid konkreetselt ja mulle. See on tegelikult hädavajalik ja päästab täiega, ütleme nii :)

Kahjuks siia seda Feisti videot üles riputada ei saanud ja lugu pole uus ega midagi, aga lahedalt värvilise ja pretensioonitu ja kuidagi lihtsa või siirana mõjus nii mõnusasti ja positiivselt, et täitsa soovitan puhkehetkeks vaadata: http://www.youtube.com/watch?v=d3vIv1EwO5A

See reede on Tartus hea päev. Liiga hea. Samal õhtul toimub Jazz Lessons Genklubis ja indipidu Plink Plongis . Muidugi kutsun kõiki genklubisse, kuigi ka Bad Applesit , Ans. Andurit ja Honey Powerit kuulaks hea meelega... Jazz lessons niisiis Genklubis, reedel, 13. novembril, kell 21.00 live: PAUL COLE & THE GREAT OUTDOORS dj: ESTRADA KRECK MARJUSASS ERRKI & SNAFU vj: NEP TONG

Kui juubel poleks eelmisel aastal ära olnud koos eriti hea peoga, siis ... paluks sünnipäevakingiks üks banjo :)

Tere hommikust !

Kas ma seda juba rääkisin, et oletame, et kusagil välismaal, ilusa mere ääres on taimetoidurestoran. Et herned on päris ilusad köögiviljad ja meri seal päris kaunis, võib selle koha nimi olla Sea pea ...

See kooli teema on keeruline. Ise olen üldhariduskooliga nüüd ühele poole saanud - sain aru, et ma polnud kuidagi taibanud, et kool (töökohana siis) pole ikka üldse minu koht. Eesotsas oma piirangutega ja jäiga ja lohiseva-veniva süsteemiga, lisaks veel sealne seltskond jne. Aga laps muidugi läheb kooli ja õpetamine ise on ikkagi südamelähedane, nii et aeg ajalt on need teemad mu peas ka päevakorral. Kuna ma kuulan ju raadiot mööda Tartu maanteed sõites, kuulen igasugu asju. Näiteks oli kord mingi saade, kus muu hulgas olid teemaks kurjad eestlased. Et miks on eestlased nii kurjad? Vesteldi siis Aarne Lauriga, kes muu hulgas ütles, et kuigi koolis arendatakse kõvasti mõistust ja on ka kehaline kasvatus, ei pöörata tähelepanu vaimsele kasvatusele. Jessas, mõtlesin, tegelt on see ju iseenesest mõistetav, vaimne kasvatus oleks justkui elementaarne. Tookord käisid läbi pea ka päris konkreetsed mõtted, milline see vaimne kasvatus peaks olema, aga hetkel ei meenu üldse :(. Teine asi, millest...

Mul on kartulineedus. Eranditult iga kord, kui ma panen mõne toidu sisse kartuleid, avastan veidi hiljem, et üks pestud kartul on endiselt kraanikausi serval või lõikelaual. Teate, see on tõepoolest imelik.. Muideks palusin arusaamisabi oma toidublogis (mingi eriline kanajala väljatõmbamistehnika või ma ei tea, mis asi)... et kui keegi äkki kana valmistamisega väga kursis on: www.maitseb.blogspot.com

Otsisin oma toidublogist Pärdi sünnipäevalauale ideid ja selgus, et olen varemgi Shaun Hilli pärast peast juukseid kiskunud: http://maitseb.blogspot.com/2008/10/prmitaina-kpsemise-lhn-on-minu-kodus.html http://maitseb.blogspot.com/2008/10/tnagi-tekib-kiusatus-tsiteerida-tuntud.html Aga nüüd on mul see linnuliha osa läbi ja minu meelest peaksin sellest mehest põhimõtteliselt pääsenud olema..

Jätkaks Shaun Hilli võrratute lausetega (taustaks nii palju, et jutt käib faasanist): The legs are a lost cause and best braised whatever the dish.

Kui mulle järgmiseks pakutaks tõlkida kokaraamatut, mille autoriks on Shaun Hill, ütleksin päris kindlasti ei. Kõigepealt oli mul siin tema supi ja puljongi sektsioon, kus ta lisaks muule ärplemisele ja mõttetult keerulisele (ja tegelikult suhteliselt kahtlasele) kõnepruugile ütles ka et köögiviljadest pole põhimõtteliselt mõtet puljongit keeta, kasutage vett või puljongikuubikut. Selgus, et ka linnuliha osa on tema kirjutatud :( Ja muidugi on siin nii suurepäraseid lauseid ja kohatut kõnepruuki, rrrrrrr. "Season the chicken. Heat a little olive oil and seal the chicken until just coloured. Stir in saffron, cumin, orange zest..." Seal peaks tähendama siis... oliiviõliga sisse määrimist? Võiks pigem pakkuda kiiret praadimist, aga olukord ei võimalda eriti. Sest siis peaks olema ka kirjas, et kas ahjus või kuidas... . Või siis selline lause: "While blending, add a spoonful of garlic mayonnaise and some lemon juice, then add more until the taste and texture suits you....

Lugesin täna Postimehe viimaselt leheküljelt kommentaari etv aktuaalse kaamera ilmateate kohta, et noh, et see ei peaks olema nagu selline kriminull, et kõige põhilisemat osa peab mitu minutit ootama ja kuidas autorit et huvita, kust need vastikud tsüklonid tulevad ja muud säärast. Meenuski kohe, kuidas ma just mõni päev tagasi telekast seda sama ilmateadet vaatasin ja kui nö sissejuhatus oli lõppenud, pidin nentima, et ma ei saanud ikka mitte muhvigi aru. Aga noh, mõnes mõttes on selline armas traditsioon ju :) Teel bussijaamast trollipeatusse, ostsin oma piima ja leiva ja kiirnuudlid (aaa! hea, et jutuks tuli, need nüüd vist juba pool tundi köögis ligunenud..) Stockmannist. Ja läksin pärast võtsin veel Tõmmu Hiiu ka alkoholiosakonnast. Kuigi on olnud kordi, kus olen limonaadi piirdunud, et mitte veel ühte osakonda minna ja uuesti ostma hakata. Vist soosib karskust. Nt mingi tiineidžerina küll ei julgeks sinna spets alkoosakonda oma nina pista.. Aga noh... eks. :) Muideks, sain Mumfor...

Üleeile hommikul. Oli mõnusalt krõbe, valge ja aurav.

Veel üks video La Roux´lt. Eks. Muidugi ma kuulsin juba ammu R2-st, sest Saabil on ju juba mitumitu kuud makk katki. Selle Jacksoni hääl jäi küll natuke kõrvu, aga no mulle tundus ikkagi mingi mõttetu diskolugu. Päris coolid tüübid tegelt. Noh, tsikk on isegi kuramuse cool :) no näiteks vaadake ise: http://www.youtube.com/watch?v=MTJ5KLg9kX8&NR=1

Täna kuulan:

Eriti mõnus saade Gilles Petersonilt täna, kuulake! http://www.bbc.co.uk/radio1/gillespeterson/index.shtml

Näppu jäi väga mõnusalt selge, kokkuvõtlik ja oma lihtsuse juures veel uskumatult põhjalik artikkel suhkrust - http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/newwin-print/article_id-5667 Olen viimasel ajal teisigi suhkrujutte lugenud :) ja peamine uudis oli minu jaoks see et fariinsuhkur on täiesti tavaline valge suhkur, millele on lisatud melassi, ehk siis sama mõttetu ja ebatervislik kui valge suhkur. Maitse on veidi teine, seda küll. Kuidagimoodi oli teistsugune arusaam tekkinud, kujutasin ette, et fariinsuhkur on parem ja tervislikum. Ja tüüpiliselt, mida rohkem sa asja uurid, seda segasemaks kõik läheb. Jäin ühesõnaga suhkruvangi, sest ühe asja täpsustamine nõudis teise täpsustamist jne jne. Leidsin veel ühe pikema jutu , mis vähemalt mulle huvi pakkus (nt kas või seetõttu, et selgust saada, mis hetkest rafineerimine algab ja millised suhkur jäävad sellest ettepoole ja millised tahapoole, sest erinevatest kohtades aetakse erinevat juttu). Olen ikka tüütult põhjalik. Kes mu käest mõnda ingliske...

Jätkates töö kõrvale kuulamise muusika teemat... eile kuulasin vahepeal me oma picnicu . No hullumaja, muudkui kuulad ja laulad kaasa ja töötegemisest ei tule miskit välja. Loodan, et varsti saame plaadi valmis, saavad teised ka kuulata. Pärast kuulasin jälle Sraunust, väga mõnus, ikka suurepäraselt mõjub mõttetegevusele. Ükspäev jäi telekast kõrva küsimus - kas silmad lahti on võimalik aevastada? No ma ei tea, mul küll pole õnnestunud. Eile proovisin ja aevastamise ajal, kui püüdsin silmi lahti hoida, läksid nad hoopis kuidagi pahupidi pähe ja eriti nõme tunne oli. A kui kellelgi õnnestub, andke teada :)

Tänane muusikaline leid.. Sobib täiuslikult töötegemise kõrvale. Ja ei ole nii, et töötegemise kõrval sobib võimalikult märkamatu muusika. Just täpselt meeldiv muusika peab olema, aga selline, mis ei pane kaasa laulma või muud säärast. Just minu elektrooniline muusika, maksimaalselt minimalistlik... Kuulsin kohviraadiost , suutsin tuvastada artisti ja nüüd kuulangi sellist Leedu muusikat :) Palun, võite ka kuulata - Sraunus

Jätkame Pärdi naljadega.. Stockmanni vastas on mingi mahajäetud kasiino, värvilised pildid akende asemel. Pärt uuris tükk aega neid pilte ja küsis siis, et ei tea, kas siin on mingi sõdalaste söökla? Vaatasin ka lähemalt ja tõepoolest, piltidel olid mingid konkreetsed sõdalased. Veider. Aga tegin täna viigimarjadebüüdi - keskturul, 80 kr kilo. Kuigi oli tegu põrsas kotis ostuga, sest pole kunagi neid värskelt saanud, ostsin siiski igaks juhuks kohe poolteist kilo :) Jaa päris mõnusad viljad! Näis siis, kuidas me need nahka pistame, kas kohe käigupealt või valmistame ka miskit maitsvat.

Pärt lihvis mu plaadimängija servaga erinevaid esemeid, mina tegin enam-vähem tööd. Siis leidis ühe mingi plastmassist läbipaistva asja ja küsis, kas see on mulle vajalik. Ütlesin, et poolvajalik. Seepeale ütles Pärt seda vastu plaadimängijat lihvides, et ta teeb mu poolvajaliku asja poolkatki :)))

Mu kass! Andsin talle hommikul kaks korda süüa. Siis ta ronis kõrgele aknalauale karaskit sööma. Olin meelitatud (teised nii väga seda ei armasta siin vist), pudistasin talle tema taldrikule karaskilõigu ja ta sõigi ära selle. Siis see kass siiberdas mul siin arvuti ees, kui mina tööd tegin.. et anna veel süüa jne. Ja nüüd! on ta roninud pliidile ja limpsib panni, millel hommikul muna praadisin. Mis toimub? Talv?

Sirvisin oma kokaraamatut selle pilguga, et milliseid nõusid kasutatakse toidu valmistamiseks ahjus ja pliidil... baking tin roasting pan roasting tin frying pan saucepan ridged cast-iron grill pan non-stick or well-seasoned frying pan baking tray, non-reactive baking dish heavy-based ovenproof pan flameproof casserole dish roasting tray heavy pan non-corrosive dish Uurisin siis ka ühte eestikeelset kokaraamatut: pott kastrul pann haudepott ahjuvorm ...ja mõnikord on toit vaja valmistada lihtsalt ahjus

Selline pilt avanes, kui otsisin googlist eestikeelseid lehti escabeche kohta: Escabeche tähendab hapukat marinaadi, mis on levinud Ladina-Ameerikas ja Hispaanias. Escabeche (magusa äädikaga maitsestatud külm kalaroog). escabeche -- porgandite, sibulate ja loorberilehtedega marineeritud kalad ESCABECHE DE SALMON Taignas friteeritud marineeritud lõhe. Marineited fried salmon. Friteerattuja ja marinoitua lohta. No tegelt pole hullu, escabeche võibki tähendada mida iganes :) peaasi, et marinaadiga seotud on.

Mulle lihtsalt meeldis see jahune pilt eile tehtud struudlitainast...

Üks päev kui Pühajärve Alpi restorani mõtlesime minna (mõttetu koht ja lõpuks ei läinudki), jõudsin seal läbi lugeda menüü, kus oli pastade hulgas selline toit - pasata hakkliha ja tomatikastmega. Ohoo! Aga vaadake seda imelooma ise! :) SIIT

Sellise pildi leidsin fotokast... eilse loo illustratsiooniks..

Tegin endale isikliku disko täna ootamatult (ja nüüd ei tule und, nii hea disko oli...). Töölt koju jõudes (u 23.30) oli surmväss, aga kodust leidsin hulga inimesi ja suure kandikutäie värskelt püütud ja äsja keedetud vähke. Läks veel paar tundi aega (no saun jms), kui kõik olid valmis vähke sööma. Siis panin miskipärast (no vist oli hoogu juurde vaja)Bamboosi vinüüli mängima ja ootamatult jäingi plaadimängijate taha ja läks hullemaks diskoks :) (mina möllasin elutoas, teised chillisid köögis :) Jäin väga rahule, eriti head mussi tuli :) Pärast selgus, et näiteks Otepääl saab taksot nii et "Tere, K. siin, oleme Tauksi juures.." või midagi umbes sellist. Homme üks oluline 90. juubel, nii et vaja nüüd kiirelt välja puhata.

Tegin väikese valiku enam-vähem viimase aja tantsuplaatidest ;) Vist sai päris mõnus. Gilberto Gil e Jorge Ben - Meu Glorioso Sao Cristovao Sarah Webster Fabio - Sweet Songs Belleruche - Don´t let them push you around Mr Modo - Cigarillo with Jessica Fitoussi Smoove + Turrell - You don´t know (featurecast remix) Mr President feat. Mr Day - Meet Again Jazzanova feat Ben Westbeech - I can see (instumental) The Bamboos - Tears cried Feat. Kylie Auldist Funkshone - Panama Bibio - Fire Ant Doug Carn - Tropic Sons Bibio - Ambivalence Avenue The Long Lost - Amiss (Tunng remix) Desmond and the Tutus - Kiss you on the Cheek

Eks kodus juhtub ka mõnikord üht koma teist (no näiteks kõrbeb kohvikann ära või leian lillepeenrast välja ulatuva linnujala jms), aga nüüd kui jälle tööle hakkasin, lähen vahepeal ikka internetti kolama ja vot seal juba juhtub rohkem :) Näiteks täna, leidsin laheda jutu selle kohta, kuidas saia tegemisel pärm "sööb" "suhkru" ära ja "peeretab" gaasi välja; proteiin püüab gaasi kinni ja teeb sellest ilusad mullid ja tugevam proteiin jaksab rohkem pärmi puukse kinni võtta ja tulemuseks on taina parem kerkimine ning suuremad augud saias. Lugege ise siit :) Teiseks hakkas mul hommikul kummitama Chairlifti lugu Bruises. Tsekkisin selle netist välja ja täitsa mõnus kuulamine oli. Algul olin kõhklev, aga hakkas järjest rohkem meeldima. Pooletunnine kontsert on, aga kui mahti, soovitan kuulata. Watch the full concert at baeblemusic.com Kui mahti ei ole, siis siin on see lugu, mis mul kummitas:

Jessas, kuidas mulle meeldib see päikese lõhn, kui jõuad varjulises metsas veidi kõrgema või päikselisema koha peale. Mõnus soojus pealekauba..

Aga mõni päev enne kui poeskäigu üle rõõmustasin, rõõmustasin selle üle, et sõbrad tulid külla ja saime koos mõnusa õhtusöögi valmistada. Põhiliselt tegime täidetud - kukeseente ja juustuga - pastat, või ja veini kastmes :) Natuke tegime ka pikki lintnuudleid või linguinit vms. Peamiselt Pärdile, et oleks kindel, et ta ka miskit sööb. Laual kuivava pasta sõi osaliselt ära mu koer, kuid õnneks jätkus Pärdile ka. Maitsev oli. Täidetud pasta oli ka oioioi kui maitsev. Ja ka joodud veinid, peab tunnistama, olid väga maitsvad :) Siin me siis harutame seda pastat. Ma ei teagi, miks ta nii kokku jäi, aga igatahes oli teda vaja harutada :) Ja siin keevad ravioolid ja pärast segunevad kastmega. Ja kui nüüd jätkata sellist 5. klassi kirjandi stiilis blogi, et siis käisin seal ja siis tegin seda, siis võiks lisada, et käisime Pärnus. Olude sunnil oli mul umbes 2,5 tundi aega koos koeraga Pärnus ringi jalutada ja nii hea oli. Annu oli kullatükk ja jaksas venida minuga samas tempos, kuigi see oli...

Jah nii oligi. Lugesime Tallinnas jälle kunagi Mothercare´ist saadud Planet Protectorsi ajakirja ja Pärt arvas, et tahaks oma hoiujõehobu sentide eest saadud raha eest osta just ühe selle tegelase. Miks mitte, täitsa sümpaatsed, võrreldes tema muude sõjakate lemmikutega ja ehk väike vaheldus Legodele. Nii et läksime siis tema 120 krooniga ja minu u 600 krooniga roccalmare kaubanduskeskusse. Olidki vajalikud asjad Mothercare´i poes olemas ja Pärdi lemmiktegelane koos skuutri ja periskoobiga 350 kroonilt 175le hinnatud. Jee, ma ütlen :) Ostsime muidugi ära. Lisaks oli mul vaja päikseprille, sest ükskord ujudes ujusid päikseprillid mul eest ära ja vajusid Pühajärve põhja ja silmad on juba kissitamisest valusad ja mu 30-aastane näonahk jääb ka ju lõpuks kortsu. Noh, Accessorize´i poes olid mõned ilusad prillid, üsna suured, aga täitsa tiptop muidu. Kuna Pärt viitsis siiski veel poe lõppu jalutada (loomulikult oli planeedi kaitsja Delfiin selleks pakendist välja vaja võtta), siis mõtlesin, ...

Musi sõber istub aia otsas, Musi aknalaual Musi sõber lasi ennast veel pildistada... Aga need koerad istusid meil hommikust õhtuni aia taga, kui Annul jooksuaeg oli. Ja kallis Kapp oli ka täitsa hädas, ei jäänud Annust sammugi maha.. Griffin seadis kah sammu suurte loomade taktis..

Ah tüüpiline, kui kohe ei kirjuta lähevad kõik värsked mõtted vanaks ja ei tundu enam nii vajalikud. Murumussi eufooria hakkab vaikselt üle minema :) Oli lahe, aga on juba teisipäev, vaja taarat viia ja ülejäänud alkohol tagastada ja joodud joogi eest ära maksta. Vastupidiselt eelmistele aastatele, kui raha on pigem üle jäänud, jäi sel aastal puudu. Tont teab miks. Telk on veel püsti, nüüd kuivatan seal voodiriideid... Muidu on kõik korras juba. Muidu mäletan, et mõtlesin muusikast, et lihtne alati toimib. Mirabilia oli Holgeri ja Reinu esituses lihtsalt kahe kitarriga nii paigas ja nii hea. Ja nagu ma aru sain polnud ka Picnicu akustilisel programmil häda miskit. Endal oli küll rajumat varianti tehes kergem ja hoogsam tunne :) Treee küll akustilist ei teinud, aga hea nagu alati... Ja Toetagi ja Külaliste "kõik saab kordate" kõrval võiks raadiost ja myspace´ ist kosta ka Treee (no see lugu on siin alates 3ndast minutist ja õige pisut, nii et Tõnis, hädasti oleks rohkem vaja...

Ma nüüd koristan kõik ära ja siis räägin edasi, kui hea nädalavahetus oli :)

Murumussiks viie loo valimine on liiga lihtne. Pärdil tuli ka kuus lugu, ühtki ei saanud ära jätta, sest need kuus oli lihtsalt nii ilmselged. Ärge siis te ka plaate maha jätke. Kohtumiseni

Laulupeolt jäi kummitama üks puhkpillilugu :) Ja üllatus-üllatus, see oli youtube´is täiesti leitav. Ja mul on väga selline tunne, et see kõrgem põhimeloodia on väga mingi teise looga sarnane, aga no ei suuda meenutada, mis see võiks olla. Ja seda lugu, muideks, dirigeerib siin mu esimene trompetiõpetaja :) Kahjuks on siia kopeerituna video pildi mõttes tsipa poolik.. Aga muusika vähemalt täiesti terve.

Kaks korda olen püüdnud siia panna googlemapsist me eelmise nädalavahetuse ilusat marsruudi pilti (Otepää-Lehtse-Pärnu-Otepää), mõlemal korral on internet seepeale kokku jooksnud. Jääb siis ilma pildita. Aga päris huvitav oli sõita seda Lehtse-Paide-Pärnu otsa. Lihtsalt sellepärast, et niipidi enamasti Eestis ei sõida. Aga tee oli mõnus ja rahulik ja tundus, et sõit läks üsna kiiresti. Nii et siis startisime laupäeva hommikul (kusjuures olin veel nii võimekas, et küpsetasin varahommikul ühe peedi- ja ühe kapsapiruka) Lehtsesse suguvõsa kokkutulekule, mis oli väga väga meeldiv. Ja sealt siis hiljem Valgeranda sünnipäevale, mis oli ka väga mõnus. Ja pühapäeval sai rannas chillida, kuigi jah, just nimelt chillida, sest tuul oli suht külm ja päris paljaks ennast koorida polnud võimalik ilma külmetamata. Annu sai Kapiga mürada ( mõned pildid siin hoopis ), Pärt sai kividel ronida ja vees solberdada, Indrek miskit sorti purjega veesõidukiga sõita ja mina siis lihtsalt koordineerida :) Aa, ja...

Ükspäev leidsime Pühajärve äärest sellise väikse ranna. Väga ilus koht oli.

Lood vaatasin juba paar nädalat tagasi välja, aga tookord mässasin ühenduste ja juhtmetega nii kaua, et kõik tulid koju ja midagi teha ei jõudnud. Või noh, lood olid siiski välja otsitud. Eile oli kindel plaan juba hommikul miski muusikavalik valmis salvestada. Enne oli muidugi vaja pesu kuivama panna ja eelmine pesu kuivamast võtta ja siis poes käia ja maasikatort valmis teha. Siis panin lapsele Lotte filmi käima ja sättisin ennast plaadikate juurde. Kõigepealt muidugi ei tulnud heli läbi, siis oli sampler valesse kohta ühendatud, üks plaadikas surises. Aga sellel plaadikal polnud maandust, nii et otsisin keldrist traati ja maandasin ära. Surises endiselt. See on üks iidne plaadimängija muidugi, kuigi nõel on suht uus, aga see nõel vist on ka suht saast. No ok. Hommikul olin enne Pärdi ärkamist, miski intro jaoks ühe jupi ühest loost samplerisse lindistanud, see oli täitsa alles ja isegi kostis läbi. Ühesõnaga, kõik oli valmis. Kuigi aega oli sättimiseks läinud ja pool Lotte filmi jub...

Jaanipäeval olime jällegi Ilmaotsal. Sel aastal esimest korda. Hein oli oodatult nabani ja minu meelest jätsime eelmisel aastal aita ühe keedupoti, mis siis ilmselt oli järjekordselt ära varastatud. Vikat, õnneks, on sellisesse kohta peidetud, et iga jobu seda sealt kätte ei saa ja vikat võib vabalt juba u 7-8 aastane olla. Üleni rauast ja niidab isegi teritamata (vähemalt naati :). Positiivne üllatus oli see, et lehmad olid mingile teisele heinamaale viidud ja meie maal ükski lontu enam ei töllerdanud. Endal rahulikum ja Annul ka. Aidas leidsime siiski neli noore lehma koiba, haisvat ja karvast. Arvatavasti oli keegi neid seal söönud. Eelmisel aastal oli ju rebasel aidas pesa. Sel aastal leidsime ka ühe pesa. Koos mingite väikeste loomadega. Paaril pildid on näha ka. Heina oli hoovi peal ja aias kõvasti niita. Käiku läksid nii trimmer kui vikat ja teise päeva õhtuks nägi juba enam vähem välja, välja arvatud see, et nüüd oli terve õu heinahunnikuid täis. Siin on see pesatäis loomi, mi...

Ei midagi uut, kõik vanad tuttavad asjad. 1. Kuidas ma teed teen. Kõigepealt teen tööd. Siis mõtlen, et küll oleks mõnus kohvi juua, aga siis mõtlen, et eiei, kaks tassi on juba liig, pärast käed värisevad ja külm higi voolab. Või midagi sellist. Ühesõnaga, teeks hoopis teed. Lähen panen vee keema, tee (nt nurmenukuõied või rooibose vms) tassi ja tagasi tööd tegema. Kaks tundi hiljem meenub, et tegin ju teed. Valan vee ära, panen uue vee keema, ootan köögis, kuni vesi keenud, valan vee teele peale. Lähen tagasi tõlkima või miskeid muid toimetusi tegema. Õhtul märkan tööpinnal päris kangeks tõmmanud teed... Umbes 1 juhul 10st saan siiski tee kohe tehtud ja joodud. 2 . Kuidas ma ujulas käin. Sellest ma olen ju palju rääkinud, kuidas ma ujulates oma ujumisriideid käin otsimas või need juhuslikult sealt leian. Eile oli aga nii. Trikoo oli täiesti olemas, panin selle kuhugi (enda arust kotti) ja hakkasin mütsi ja prille otsima. Otsisin ja otsisin, vahepeal käisin lapsel lasteaias järel, ots...

Nüüd on nii, et kui Otepääle asja on, siis võiks pilte ka teha, sest meil siin Seikluspargis on fotokonkurss, kus pildistada võib tervet Otepääd, võimalikult seikluslikust vaatenurgast :) Võitja saab 3000 krooni. Otepää seikluspark Fotokonkursi tingimused

Hea sõber Anton kutsus mind pühapäeval ootamatult raadiosaatesse . Mängisime mussi ja ajasime juttu, täitsa lahe oli. Näpud nats sügelevad siin nüüd, tõlketöö kallal klaviatuuri nühkimine ei näi aitavat, kisub ikka sinna plaadimängijate poole... Kes teab, ehk leiangi ühel hetkel, et on aeg, kaheksa sammu loode poole astuda, uus juhe arvutisse lükata ja plaadid keerlema panna... Võiks leida :)

Kui keegi ehk kuulas siin kunagi sed Fleischmann and friendsi "not given lightly", siis nüüd on selgunud, et see on tegelikult Uus-Meremaalt pärit Chris Knoxi lugu. Ja see plaat, kus see lugu peal on ja mis mul nüüd ka kodus ja igal pool kaasas on, ongi pooleldi Uus-Meremaa indimeeste kaverite plaat. Morr Musicu välja antud duubel-cd, kus ühel plaadil teevad Morr Musicu omad neid kavereid ja teisel plaadil enda lugusid. Ja eile hakkas üks lugu kummitama ja nüüd laulan pidevalt, et "i want to screw you, i wish i could get through to you..." Panen siia ka loo üles, ehk kuulen siis hiljem veel kedagi ümisemas ;) It´s a musicalil on veel ilusaid lugusid - kuulake myspace´ist, kui huvi on.

Pold päeval vigagi täna, laps oli hea kaaslane, viginaid polnud, nii et igati tore pühapäev, kuigi juhtusid sellised asjad: 1. Lõpetasin oma imeliku lööbe kreemi määrimise, kuna internetist pakendi infolehte lugedes :) selgus, et ammu oleks pidanud lõpetama ja juba hommikul nägin halb välja. Päevapeale hakkas lööve ka valutama, aga järvevesi rahustas tsipa maha. Homme arstile siis (kuna põlvevigastusega Kalmer, kes meie juures praegu koos Kapiga sanatoor...ee..saneerib, peab enivei minema, et seekord saatekirjaga Tartusse arstile minna ja no seltsis ikka mõnusam arsti ukse taga istuda) 2. Vigastasin jalga väga totralt ja valusalt jalgrattaga - nüüd on hullult valus, väike tumepunane kriips ja paistetus. Kuigi iseenesest muud ei juhtundki kui et peaaegu Otepääle mäes üles jõudmisel jäi väikse ratturi ratas siiski toppama ja vajus teda ootavale minule lihtsalt tasakesi peale. Mingi närvi peale vist ühe terava kohaga. Igatahes seisin vähemalt minuti või kaks liikumatult, nii et suu oli la...

Vot...jaa...näete, myspace´is on picnicu space´is mingeid uusi lugusid. ;)

Olen siin ikka väikestviisi õpetaja, eks, ja otsisin nüüd hommikupoole, et miskit teksti tunnis lugeda ja selle kallal siis pusida ja üks tavaline koht, kust head materjali saab on http://www.bbc.co.uk/worldservice/learningenglish/ Tsekkisin lihtsalt ühte teksti , kus oli juttu kellesti Susan Boyle´ist, Inglismaa talendijahi saatest ja no tekst jäi tausta puudumise tõttu tühjaks ja mõttetuks.. Aitas ikka youtube, kust leidsin selle video , millest tekstis juttu oli. Suhteliselt võimas värk :) Lahe nende kohtunike nägusid vaadata ja üleüldse selline... Ükskord ühe sõbra facebooki link Rootsi (on Rootsi?) talendijahile oli ka päris muljetavaldav ;) Et kui tahaks natuke omaette nüüd kõkutada töö juures või nt bussis, siis kindel see, et need poisid aitavad :)

n Meil siin vahelduseks jälle koeri rohkem, et oleks ikka seltsis segasem. Peenrad on kohati ohustatud, mu paari salati ja ma ei mäletagi enam mis taimega, arvasin, et rukola, aga kuidagi peedi moodi paistab. Rukola ei ole ju peedi moodi? Miski siis igatahes on peedi moodi, sest peeti ma pole küll kuhugi istutanud. Vist :) Niipalju siis loomadest ja taimekasvatusest tänaseks :)

Klubi Plink Plonk Mulle meeldib, kui klubis on mugav ja pehme, mitte avar ja kõle ja külm. Kõik Wilde kohviku pehmed tugitoolid olid alles ja vaip maas - mitte küll kontserdiruumis, aga seal kõrval - ja suur lavaga ruum ei mõjunud ka kuidagi kõledalt. Täitsa tiptop kontserdikoht. Ans. Andur Tasapisi kogusid hoogu ja kütsid lõpuks nii, et endalgi hakkas palav :) Soundi kohta ei tahaks miskit öelda eriti, aga natuke torkas kõrva, et kui plaadi peal on kõik väga ühtlaseks kokku sulatatud, siis kontserdil oli sound väga teistmoodi. No loogiline ju, aga meenus üks Pia Frausi Krahli kontsert, kus ma olin täisti vaimustuses, kui hästi kõik kokku kõlas.. Ja nats häirib, et kõrvad veel ka järgmisel hommikul valutavad. Lisalugude sektsioon oli küll eriti pauer, aga heli oli nii kõvasti, et viimaseks looks oli mingi enam-valjemaks-minna-lihtsa-pole-võimalik müratase. Nii et lemmikumad lood olid need hõredamad - üks, kus oli pikalt ainult bass (kas vist Kiletronilt äkki?) ja siis see.. noh, Doorsi...

Suvised suuremad muusikakuulamisvõimalused Eestis ja lähiümbruses peaksid olema umbes sellised: 12-13.06 - Rabarock (ladytron) 4.07 - Morrissey Tallinnas Moby õllesummeril, kui kedagi huvitab 8.07 kell 17.00 17-18.07 Positivus Lätis (Peter Doherty ehk..) 18.07 Plink Plonk Tartus (kava küll ei märganud kusagil) 13-18.08 Flow Helsingis Kõike seda ja veel mõningaid asju arvesse võttes, peaks Murumuss toimuma 8.08. päeval mu õues. Loodan, et tulevad sõbrad vähemalt neljast bändist :) ja ülejäänud sõbrad võiks ehk jälle aasta lemmikumaid lugusid mängida. Aga muidugi on kõik muudatused võimalikud...

No paganama hea lugu on see Fleischmann and friends ja not given lightly ikka!! Mõnusasti tiksub see taust ja lahedasti kulgeb see lugu.. Ja paistab, et jääb terveks tänaseks päevaks jällegi kummitama ja tahaks teda veel ja veel.. Kes veel ei kuulanud, soovitan siiski soojalt! ee..khmm..tungivalt :)

Ei ole piltide riputamiseni kuidagi jõudnud. See-eest valisin täna plaadiriiulist kuulamiseks b.fleischmanni Choir of Empty Bedsi. Ja fännisin seda siin täiega. Uskumatu, kuidas keegi teeb lihtsalt sellist muusikat, mis a-la-ti kuulama jätab ja kusagilt seestpool kõdistab. No nii hea lihtsalt! Siis muidugi mõtlesin, et paneks siia ka miskit kõigile kuulamiseks välja, aga youtube´is olid kõik sellised kahtlased videod. Ainus korralik oli 2008.aastast, aga kusagil 2006.a paiku hakkas bernhard fleischmann laulma ja muusikas kitarre kasutama ja, nuuks-nuuks, trumme jne. Täitsa teine muusika. Kuigi mingi sama tunne on mõnes mõttes alles. Tont teab, ehk hakkab meeldimagi... Äkki peaks selle plaadi ikkagi ostma?

Tegin täna mitu ilusat pilti üle pika aja, tahaks mõned siia ka üles panna. Hea, et ükspäev selgus skype´is vestlusest sõbraga, et on selline saade nagu Eesti nokitseb, muidu ma poleks täna Pärdi naljast arugi saanud (no neil lasteaias on ju kõigil vanemad vennad-õed ja kõik jõnglased on nii informeeritud ja üleinformeeritud ja neid jutte ei jõua siin ära kuulata pärast), kui ta ütles hommikusöögilaus: Eesti nokitseb ninast kolle. Nonoh..

Ülemised kaks on laivilõigud koos intervjuuga, kolmas on puhas laivivideo. Et te ei peaks normaalse kvaliteediga laivi nii kaua otsima, kopeerisin kõik siia :) Bonoboga sain tuttavaks tänu sõbrale Howardile, kes ikka hullult haipis mulle ühte Bonobo laiviplaati, mida mul senini kahjuks pole. Küll aga on Bonobo vimane album Days to Come. Plaat on rohkem Simon Greeni soolo, laivil teevad neid samu lugusid peamiselt täiesti elus muusikud :) Nii et väga livei värk. Ja siis, et tsekkige tavastia 29.05 ja 30.05 programmi.

Proovisin videot laadida ka ühes teises kohas (st mitte youtube´is), aga nüüd on nii, et kui tahate kolmandat tüdrukut ka näha, siis peate siit vaatama :)