Aga mõni päev enne kui poeskäigu üle rõõmustasin, rõõmustasin selle üle, et sõbrad tulid külla ja saime koos mõnusa õhtusöögi valmistada. Põhiliselt tegime täidetud - kukeseente ja juustuga - pastat, või ja veini kastmes :) Natuke tegime ka pikki lintnuudleid või linguinit vms. Peamiselt Pärdile, et oleks kindel, et ta ka miskit sööb. Laual kuivava pasta sõi osaliselt ära mu koer, kuid õnneks jätkus Pärdile ka. Maitsev oli. Täidetud pasta oli ka oioioi kui maitsev. Ja ka joodud veinid, peab tunnistama, olid väga maitsvad :)

Siin me siis harutame seda pastat. Ma ei teagi, miks ta nii kokku jäi, aga igatahes oli teda vaja harutada :)

Ja siin keevad ravioolid ja pärast segunevad kastmega.

Ja kui nüüd jätkata sellist 5. klassi kirjandi stiilis blogi, et siis käisin seal ja siis tegin seda, siis võiks lisada, et käisime Pärnus. Olude sunnil oli mul umbes 2,5 tundi aega koos koeraga Pärnus ringi jalutada ja nii hea oli. Annu oli kullatükk ja jaksas venida minuga samas tempos, kuigi see oli tema jaoks niiii väsitav, et tahtis igal võimalusel puhata ja siruli visata. Eriti kaif oli hommikul, kui rahvast ringi ei liikunud ja ilm oli helehall... mmm.. nii ilus! Mere ääres on nii mõnusalt palju õhku ja ruumi ja see mõjub rahustavalt..

Muidugi hängisime ühe päeva ka Valgerannas ja Pärdiga tegime seikluspargis kolm esimest rada jällegi. Aga siis andsime Pärdile jäätiseraha ja jätkasime ise neljanda-viienda rajaga. Oli päris huvitav, et mitte öelda raske :)

Kalmeri kodukohvik, itaaliapäraste toitudega Campa osutus ka päris mõnusaks kohaks. Proovisin sealgi muide ravioole ja Pärt arvas, et sealsed on ilusamad :) Aga siiski mitte mingil moel kuidagi paremad.. arvasin mina. No Pärt ise jäi üsna kohe magama, paar spagetti ja ühe merekarbi jõudis vist ära süüa. Aga seda Campat julgen soovitada küll.

Sedasi siis. Nüüd tahaks tööle hakata.