Ei midagi uut, kõik vanad tuttavad asjad.
1. Kuidas ma teed teen.
Kõigepealt teen tööd. Siis mõtlen, et küll oleks mõnus kohvi juua, aga siis mõtlen, et eiei, kaks tassi on juba liig, pärast käed värisevad ja külm higi voolab. Või midagi sellist. Ühesõnaga, teeks hoopis teed. Lähen panen vee keema, tee (nt nurmenukuõied või rooibose vms) tassi ja tagasi tööd tegema. Kaks tundi hiljem meenub, et tegin ju teed. Valan vee ära, panen uue vee keema, ootan köögis, kuni vesi keenud, valan vee teele peale. Lähen tagasi tõlkima või miskeid muid toimetusi tegema. Õhtul märkan tööpinnal päris kangeks tõmmanud teed... Umbes 1 juhul 10st saan siiski tee kohe tehtud ja joodud.
2 . Kuidas ma ujulas käin.
Sellest ma olen ju palju rääkinud, kuidas ma ujulates oma ujumisriideid käin otsimas või need juhuslikult sealt leian. Eile oli aga nii. Trikoo oli täiesti olemas, panin selle kuhugi (enda arust kotti) ja hakkasin mütsi ja prille otsima. Otsisin ja otsisin, vahepeal käisin lapsel lasteaias järel, otsisin edasi. Ei leidnud. Mis seal ikka, äkki on ujulas. Küsisin siis ujulasse minnes sealt ujulavalvuri käest, et kas on sellist mütsi ja selliseid prille. Leidis küll sellise mütsi, aga tundus imelik, võtsin siiski kaasa. Prille polnud. Käisime väänikuga dushi all ära, uurisime mütsi lähemalt - ei pole ikkagi minu oma. Laps lippas siis basseini, mina jäin trikood selga panema. Aga pole, trikood. Rätikuga koos polnud, vaatasin kappi ja kotti - pole. Oeh...Helistasin Indrekule, et kuule, nüüd on nii, et ma siin ujulas ja äkki saad mulle kodust trikoo tuua. Läksin viisin mütsi tagasi, et pole minu oma ja trikoo olen ka maha unustanud :) Loomulikult paistsin ma päris naljakas ja ausalt öeldes ajas ennast ka lugu naerma. Varsti jõudis Indrek, aga trikood polnud ta leidnud ja mul ju telefon riidekapis, ei saand mind kätte ka. Aga soovitas mul veel korra enda asjade hulgast vaadata või autost. Läksin uuesti vaatasin siis oma kapi üle - ei miskit. Dushiruumis - aa, näenäe, mu pesuasjade kott. Tasub sealtki kontrollida. Trikoo sai leitud. Jee. Panin juuksed patsi (nii palju kui ulatus), laenasin Pärdilt prille (üllataval kombel ta lubaski) ja ujusin umbes 400 meetrit, siis tahtis laps juba sauna ja mullivanni ja kõike minuga koos. Pold hullu, ega ma väga ei viitsindki rohkem ujuda :) Siiski, tegime veel pärast mullitamist ja saunatamist kõvasti trenni ja ujusime nende ujumismingite plaatidega suures basseinis edasi tagasi, nii et sääremarjad kanged. Minul. No ja imelik lööve oli ka silma alla tagasi tulnud, aga muidu oli ujulas hullult mõnus. Ära olen hellitatud sellega, kui suur ja avar ujula ainult minu päralt on. Kaif.
1. Kuidas ma teed teen.
Kõigepealt teen tööd. Siis mõtlen, et küll oleks mõnus kohvi juua, aga siis mõtlen, et eiei, kaks tassi on juba liig, pärast käed värisevad ja külm higi voolab. Või midagi sellist. Ühesõnaga, teeks hoopis teed. Lähen panen vee keema, tee (nt nurmenukuõied või rooibose vms) tassi ja tagasi tööd tegema. Kaks tundi hiljem meenub, et tegin ju teed. Valan vee ära, panen uue vee keema, ootan köögis, kuni vesi keenud, valan vee teele peale. Lähen tagasi tõlkima või miskeid muid toimetusi tegema. Õhtul märkan tööpinnal päris kangeks tõmmanud teed... Umbes 1 juhul 10st saan siiski tee kohe tehtud ja joodud.
2 . Kuidas ma ujulas käin.
Sellest ma olen ju palju rääkinud, kuidas ma ujulates oma ujumisriideid käin otsimas või need juhuslikult sealt leian. Eile oli aga nii. Trikoo oli täiesti olemas, panin selle kuhugi (enda arust kotti) ja hakkasin mütsi ja prille otsima. Otsisin ja otsisin, vahepeal käisin lapsel lasteaias järel, otsisin edasi. Ei leidnud. Mis seal ikka, äkki on ujulas. Küsisin siis ujulasse minnes sealt ujulavalvuri käest, et kas on sellist mütsi ja selliseid prille. Leidis küll sellise mütsi, aga tundus imelik, võtsin siiski kaasa. Prille polnud. Käisime väänikuga dushi all ära, uurisime mütsi lähemalt - ei pole ikkagi minu oma. Laps lippas siis basseini, mina jäin trikood selga panema. Aga pole, trikood. Rätikuga koos polnud, vaatasin kappi ja kotti - pole. Oeh...Helistasin Indrekule, et kuule, nüüd on nii, et ma siin ujulas ja äkki saad mulle kodust trikoo tuua. Läksin viisin mütsi tagasi, et pole minu oma ja trikoo olen ka maha unustanud :) Loomulikult paistsin ma päris naljakas ja ausalt öeldes ajas ennast ka lugu naerma. Varsti jõudis Indrek, aga trikood polnud ta leidnud ja mul ju telefon riidekapis, ei saand mind kätte ka. Aga soovitas mul veel korra enda asjade hulgast vaadata või autost. Läksin uuesti vaatasin siis oma kapi üle - ei miskit. Dushiruumis - aa, näenäe, mu pesuasjade kott. Tasub sealtki kontrollida. Trikoo sai leitud. Jee. Panin juuksed patsi (nii palju kui ulatus), laenasin Pärdilt prille (üllataval kombel ta lubaski) ja ujusin umbes 400 meetrit, siis tahtis laps juba sauna ja mullivanni ja kõike minuga koos. Pold hullu, ega ma väga ei viitsindki rohkem ujuda :) Siiski, tegime veel pärast mullitamist ja saunatamist kõvasti trenni ja ujusime nende ujumismingite plaatidega suures basseinis edasi tagasi, nii et sääremarjad kanged. Minul. No ja imelik lööve oli ka silma alla tagasi tulnud, aga muidu oli ujulas hullult mõnus. Ära olen hellitatud sellega, kui suur ja avar ujula ainult minu päralt on. Kaif.
Comments