Olin sõitnud hommikul rattaga u 12 kilomeetrit, kui tundsin, kuidas mõtted järsku liikuma hakkasid. Nagu oleks kusagil konkreetselt kinni olnud. Küll oli mõnus! :) Tegelikult on see ikka kummaline ja uskumatu. Hetkel enam mingit tohutut ideedelaviini ei tunneta, aga vähemalt see mis tuli, on alles. Aga siis praktilisemas mõttes... Et kui saaks nt 1 soovi esitada igat sorti liiklejale, et teisiti liiklejal oleks lihtsam, siis... eks saaks muidugi lihtsalt öelda, et arvestame üksteisega ja kõik läheb paremaks... aga kuna käib aktiivne ülereguleerimine, siis sellised lihtsad asjad ei toimi enam, ja mõtlen, et ratturina (ja miks mitte ka jalakäijana) autojuhile ütleks, et kui sa tahad mind üle tee lasta, siis pidurda juba varakult, ja kui ei taha siis ok. Aga sedasi, et kihutad sebra ette ja siis jääd seisma, see on tüütu ja päris nõme. Autojuhina jalgratturile ütleks ehk, et eks mul ju ka vaja liiklust jälgida ja igale poole vaadata ja kui olen ühele poole vaadanud, siis kontrollinud, kas kusagilt mujalt ja siis veel kusagilt keegi või midagi tuleb ja siis tuled suure hooga, siis on väga tõenäoline, et ma ei näe sind. Ratturina jalakäijale võiks öelda, et katsu ka kohal olla. Muidugi on tore kusagil mujal maailmas olla, aga no osaled linnatänaval ka ikkagi liikluses ja on üsna raske käituda, kui jalakäija tuleb, sulle otsa vaatab ja siis ikkagi ehmunult kõrvale kargab, kui tast paarim meetri kaugusel oled, siis midagi poriseb jne. Või ei kargagi kõrvale, on nii ka olnud. No selliseid praktilisi tähelepanekuid tänasest. Tegelikult mitte tänasest lihtsalt. Need on rohkem sellisedigavikulised soovid.