Naljakas on märgata ja meelde tuletada neid mõtteid, mis sul korraks on ja kohe kaovad, sest pole muidugi üldse olulised. Näiteks. Esimeses tunnis tulid õppijad klassi ja mul tekkis ajus täielik lühis, sest üks tüüp nägi välja nagu üks teine tüüp eelmisest aastast, aga nägu oleks nagu poole pikemaks venitanud. Nüüd vist hakkan harjuma, aga see oli väga väga väga veider. Täna aga mõtlesin, tegelikult ei mõelnud, vaid see võrdlus käis siuhti peast läbi, ühe õppuri ilusat helepruuni krunni vaadates. et see näeb välja täpselt nagu need uued moodsad kaneelirullid, kus rullis ei ole mitte üks laia tainariba vaid on sellised punutised.