Viimati maal oli ikka korralik loomaaed. Esiteks pröökasid kaks sokku omavahel ja sookured neile taustaks nii, et hirmus oli lähemale hiilida, isegi kui teadsin, et need on kitsed. Hommikul kui jalutama läksin, tõusis lendu üks suur must lind, kellel paistis olevat säravpunane nokk. Punase nokaga lindu ma siiski ühestki oma linnuallikast ei leidnud, ilmselt oli teder ja see punane oli tal kulm hoopis :)
Astusin natuke edasi ja märkasin tee peal mingit karvakera. Selline helepruun kerratõmbunud elukas. Kassi kohta natuke suur, rebase kohta kuidagi tšill. Lihtsalt magas keset kõnniteed. Seisin ja vaatasin. Tegin pilti ka. Siis lõpuks ajas end püsti, vaatas ringi ja tõmbas end uuesti kerra. Ma läksin siis teist kaudu, jätsin ta sinna pikutama.

Vahepeal vaatlesin rähni ja püüdsin teisi linde tabada, aga peamiselt ikkagi on neid kuulda ja mitte näha. Maa serva pool, kohtasin ilmselt ühte eelmise päeva pröökajat. Või siis mõnda muud. Muidu ta märkas mind, kitsed alati märkavad, haugatas korra ja kalpsas edasi, kuid jäi siiski eemal seisma ja võttis vaevaks mind natukene uurida. Näksis muru ja kalpsas võssa.

Passisin veidi ja ausalt öeldes ei mäletagi, kas teist kitse kohtasin samal või järgmisel päeval, igatahes jalutasin veel edasi, elektriliinide alla, kuulsin uutmoodi linnulaulu ja märkasin väikses puudesalus mingit pruuni värvi. Astusin paar valjemat sammu, aga pruun püsis. Tegin pilti, et lähemalt vaadata. No ei saanud aru, mis see on. Veidi aja pärast kargas see ikkagi püsti ja osutus nooreks kitseks. Kalpsas eemale, aga kohtusime kohe uuesti, siis uuris mind ja astus isegi paar sammu lähemalt. Niimoodi mitu korda.