Taas ja endiselt naudin rattaga tööle sõitmist täiega. See on väga mõnus aeg absoluutselt kohal olla. Mere erinevat palet ja ilusat ilma nautida või tuules ja vihmas edasi rühkida, olles veelgi rohkem ümbritsevaga otseses kontaktis. Ja Lillepi park on hetkel ilmselt kõige lõhnavam koht linnas. Teraapia, ma ütlen.
Täna tahtsin aga inspiratsiooniks kuulata üht podcasti, mingid ärijutud :). Tegelikult püüdsin seda teha juba eile, kui laps hakkas multikat vaatama, aga siis oli ikkagi seda vaja ja toda vaja ja igasuguseid asju vaadata ja aidata ja ei õnnestunud kümnest minutist kaugemale jõuda. Mõtlesin, et kasutan hommikust rattasõitu oma inspireeriva podcasti kuulamiseks. Kasutasingi. Oli meeles kõrvaklapid kotti pista ja poole tee peal need ka pähe ja saade käima panna. Kokkuvõttes võib öelda, et rattasõidu kogemus jäi poole kehvemaks. Kohaolekuefekti polnud, ma ei tundnud tööle jõudes, et oleksin nautinud kõike seda, mida tavaliselt ja rattaga ka justkui polekski sõitnud. Teisalt sain oma saate peaaegu kuulatud ning mul tuli kolm ideed, mis väärivad lähemat süvenemist. Need on mul siin paberil kirjas nüüd, et meelest ei läheks.