Puine on, kui üldse mingeid mõtteid nagu pole. Millest võiks kirjutada. Rääkimata sellest, et midagi juhtuks. Kuigi! Käisime 6-aastasega seal.. mis ta nüüd oligi... Lennusadamast veel Kopli poole siuke moodne piirkond. Oli väike piknik sõbranna ja tema lapsega. Linik pingil ja minu tehtud sai ja sõbranna tehtud munavõi ja tee ja veel nipetnäpet. Mõnus. Ilmateade lubas pärastlõunal vihma ja üsna pilves oli kah. Käisime veel mänguväljakult läbi ja hakkas lõpuks sadama ka. Päris korralikult. Preili oli täna minu rattaga, lastetoolis. Koju tagasi nii 4-5 kilomeetrit. Sõitsin ja vihma sadas näkku ja no mujale ka ja kiiver tilkus ja kõik oli läbimärg. Meil mingit vihmahirmu pole, nii et kõik oli chill. Ühesõnaga kimasin kodu poole ja mõtlesin, et mulle ikka meeldivad natuke ebatraditsioonilisemad olukorrad. Kui on füüsiliselt raske või pisut ebamugav ja peab natuke pingutama. Või päris palju pingutama, nagu nt talvel mägedes oli.