Tõesti, täna oli selline tunne nagu oleks surnud. Mingi hetk märkasin, et pea valutab jubedalt. Võtsin kaks paratsetamooli. Hiljem märkasin, et pea ikkagi lõhub juba otsas. Võtsin siis ibuprofeeni.  Ma ei teagi nüüd, mida võtta, mõlemad on käepärast, äkki võtaks mõlemat. Söönud olen, joonud olen. Isegi sportinud olen. Sõitsin veel õhtul tööle, taas see eksamilaadne asi. Vaja zoomis peale passida. Mere ääres mõtlesingi, et nüüd on nagu elusam olla. Meri oli võrratu. Nii lustakas kuidagi. Väga positiivne, väike lõbus lainetus, kerge tuul, aa, tegelikult tugev, aga merel see ei paistnud välja, päike, valged pilved, asjalikud ja vabadusest pakatavad purjekad, roheline muru...