The magic of walking. Vist nii pool aastat tagasi kirjutasin jalutamisest. Et kuidas see ometi saab mõjuda nii pööraselt. Ma ei jaluta eriti tihti, st sellist pikemat maad. No nagu näiteks täna, et kaheksa kilomeetrit. Sest mulle ei meeldi jalutada. Tähendab... mulle meeldib jalutada. Mulle ei meeldi jalutama minna. Et "ma lähen nüüd jalutama". Sest esiteks tundub see tüütu, ja teiseks jube aeglane. Ja tegelikult on jalutamisega samamoodi nagu rattasõiduga, et mulle ei meeldi lihtsalt suvalt sõita. Sellegipoolest mõjub jalutamine mulle lausa ebanormaalselt hästi. Meeleolu ja enesetunde mõttes. Ühel päeval on mul ehk personaalne neljajalgne jalutamisinstruktor, jalutamismentor. See sobib ka.