Oh, mulle meeldivad pisiasjad. Ma jõuan nendeni tagasi, kui need vahepealsed harutamised siin harutatud saavad. Või ei saa harutatud, jäävad pooleli, aga kuidagi vajavad praegu tähelepanu. Vahel mõtlen, et psisasjadele keskendudes püüan jalga lasta reaalsusest, aga no tegelikult on ju vastupidi. Kogu see jutt hetkes elamisest ja... mis ta oligi.. mhh... teadvelolekust (pidin guugeldama :)) Et sedasi on ikkagi kasulik elada jne, siis peaks see ju igati tervislik olema. Ja normaalne. (Täna taas kogesin, kust tuleb mul see "normaalse", oodatud käitumisele vastamise soov, mis pole tegelikult üldse úlejäänud minuga kooskõlas ja põhjustab mulle hulga tüütust ja vajab aega ja tähelepanu, et seda ära tabada ja seda muuta)