mood and fusic

No see pilt on sildist mu helbepotsikul. Mul see topsik juba ammu olnud, aga enamast on see kapis ja käib vaid korraks väljas, kui putru teen. Täna läksid need pudruhelbed ühe teise hommikusöögi sisse (maitsestamata jogurt, tšiiaseemned, mesi, banaan, mustikad, kreeka pähklid, helbed), sest muud polnud. Ja tops.. või see.. asi jäi lauale. Jõin kohvi, mõtlesin omi mõtteid, sest keegi teine ei saand kuidagi maast lahti, ja siis loen: doseerimispurk. Misasi üldse on doseerimispurk? Mõõdunôu võiks ju olla, aga kaheliitrine kaanega mõõtudeta mõõdunõu... Guugeldasin huvi pärast väheke ja sain aru, mis vaatenurgast seda doseeerimist  oli mõeldud. Leidsin nt doseerimisfunktsiooniga spagetimahuti (mahuti!). Ehk point on siis selles, et kõik helbed korraga pudrusse ei läheks. Et nagu saad paraja doosi helbeid pudru jaoks. Noh, ma ei tea. Kas keegi tõesti on selle sellise eesmärgiga ostnud? Tegelikult on see lihtsalt säilituskarp vms.  Aga mõtted läksid selle "doseerimispurgi" j...

Mõnikord, või isegi sageli, kui mõni loomadest, inimestest või keskkonnast hooliv peab taas enda tegevust või tõekspidamisi õigustama (ei pea, tegelikult!), mõtlen, et miks see nii on, et need, kes hoolivad on halvad, ohtlikud, ja no imelikud niikuinii. Et isegi kui sa teisi ei püüa otseselt mõjutada samamoodi tegema, ikkagi on halb, et otsustad loomade piinamist mitte toetada, plastiku tarbimist vältida ja nii edasi. Ei ole. Isegi imelik ei peaks olema. Kusjuures isegi siis ei peaks olema, kui see teisi ka mingil määral puudutab. Muidugi peab ka kõvemat kisa tegema ja arusaadav, et paljude jaoks põhjustab looduse ja muu säästmine ja sellest rääkiminegi ebamugavust. See on arusaadav. Aga kui seda kisa ei tee ja ebamugavust ei põhjusta, siis ei muutu ka miski.

Ma olen seda rinnavähi sõeluuringu tänavareklaami varem ka näinud. Aga varem vist olen neid aastaarve uurinud ja pilti pole märganud. Või siis on mujal märkamatum pilt olnud. Aastaarvud ütlesid muidu, et mind kutsutakse 9 aasta pärast. Seda arusaamatum oli aga pilt sõeluuringu kutse juures. See torkas kõigepealt silma oma kurva meeleoluga, seal oli kujutatud last isaga koos kurvastamas ja minu meelest üldsegi sobimatu sellise kutse jaoks. Ja üldse, keda nad sinna ootavad? Ei oota ju 30-40-aastaseid, kellel selline väike laps ja noor mees. Arusaamatu reklaam.

Mul on vedanud, et ei pea autoga tööl käima. Talvel läks buss päris kenasti tööteeotsa ja nüüd siis rattaga... Selles mõttes pole nagu midagi kobiseda, kõigil pole sellist vedamist ette tulnud. Kuigi... ikkagi tikub pähe mõte, et kas kõik need tuhanded inimesed tõesti PEAVAD autoga tööle sõitma? Täna rattaga sõitmine oli ehk pisut ekstreemne, aga bussid paistsid ka üsna tühjalt sõitvat. Mulle ei meeldi teistele öelda, mida nad tegema peavad, kui see ei puutu minusse. Aga linnaòhk nagu natuke puutub ka. Ja kui ma sellest ummikust hommikuti mööda sõidan, siis ma ikkagi ei saa muidu, kui mõtlen, et mida kõik need inimesed päeval teevad ja kuhu neil on vaja sõita või kas nad tulevad kõik kusagilt ei tea kust... No ma jõuan palju mõelda. Mere imetlemise kõrval.. Sõita oli tiptop, aga lõpuks oli kummikutes nii sentimeetri jagu vett. Valasin vee välja ja tõstsin kummikud tagurpidi lillepotti kuivama, kuigi mingeid erilisi lootusi mul pooleteist tunni pärast kuivade kummikute saam...

Tegin täna hommikuse jutu jätkuks märkimisväärselt koleda pildi ühest märkimisväärselt kehva kasutajasõbralikkusega  rattahoidjast. Ratast on sinna ebamugav tõsta, ebamugav on ka lukku kusagilt vahelt läbi susida. Ja kuna mul on rattal kodarad pidevalt katki, siis ma ei tunne end eriti hästi, kui mu ratas seal sedasi esiratast pidi kõlgub. Tegelikult on üsna uskumatu, kui palju erinevaid rattahoidjaid saab teha, kusjuures sama uskumatult palju ka üsna kehvasti kasutatavaid. Solarise rattahoidjat teate, eks. No oleks selle vedru vahed tsiipakene laiemad, oleks ju täitsa kasutatav.

Tahtsin alustada rabarbrikoogiga, aga see pole veel valmis. Nii et alustame tualetipotiga. Tihtipeale on lugu nii, et asju korraldavad inimesed, kes asjast eriti midagi ei tea. Näiteks ülikoolides juhtub struktuurireformide ja üldiste ôppekavakorraldustega nii, mitte ainult TLÜs või isegi Eestis. Ja eks neidki kohti on kúllaga, et disainitakse midagi, aga asi ei toimi. Ma aga ei suuda uskuda, et kõik vetsupotidisainerid on naised. Miskipärast aga ei näi vetsupotid toimivat. Vòi näib see vaid mulle kui naisele, et ei toimi. On see ok või. Et tõstad prillaua üles, kused potiserva täis ja kui nr 2 on vaja ära toimetada, siis lihtsalt prillaud alla ja kõik tiptop? 

Õnneks saab ka endaga mõnikord nalja. Sõitsin autoga ja foori taga seistes ulatus mu vaatevälja mingi ettevõte aken, kus nägin meiliaadressi kohvikilo@ midagi.... Mõtlesin, et veider nimi kohvi kilo, ilmselt müüvad siis kohvi kilokaupa, äkki kohvi hulgimüük? Siis rändasid silmad edasi ja tundus veider, et tegemist oli ikkagi igasugused toitlustusteenuseid jms pakkuva ettevõttega. No ei mahtunud pähe - kohvi kilo, kamoon! Umbes kilomeeter hiljem taipasin, et tegemist oli muidugi Kohvik Ilo-ga, olen sealt ju korduvalt (ja mitte vähe!) mööda jalutanud.

Pole midagi öelda olnud, aga lugejad kurdavad, et tahaks sellest eelmisest loost juba edasi liikuda. Pealegi, lugusid elust, kõrvaltvaatajana, saab ikka aeg ajalt vahendada :) Näiteks eile kõndisid minust Tartu ülikooli raamatukogu ees mööda kaks tudengit, tüdrukut, ja vestlus oli selline (ehk nad ei pahanda): "Kuidas sa neid makarone teed?" "Sel nädalal teen singiga. Aga eelmisel nädalal tegin hakklihaga." Tore, et elus toimuvad ikkagi arengud. Ei ole nii, et kui ise oled mingisse etappi jõudnud, siis on kõik seal samas. Ei, nooremad peavad ikkagi üldjoontes samad rajad läbi käima. Ma kipun nii arvama, aga mulle meeldib, et see nii ei ole.

Lugusid elust: üks mees kõndis mu ees läbi vabaduse väljaku tunneli, suundus treppide juures prügikasti poole, kohmitses miskit ja lajatas siis oma meheuhkuse prügikastile (seal selline kõrge laia servaga kast) ja tühjendas põie. Päris sõnatuks võttis, kuigi olin ka enne vait olnud... Enne seda oli üks mees mu juurde tulnud: "Proua... Kas te saaksite mind aidata. Kas te saaks mulle anda ühe euro, ma tahan säästumarketist pirukat osta, nii nälg on." Aeh, mul oli kott küpsiseid täis, pidin viima ühele ja teisele. Andsin paar tükki talle siis - kuivatatud puuviljade täidisega küpsised, usun et oli toitev ja maitsev.

Olen Tallinna ujulates eriti tubli olnud, aga täna tegin siiski unustamisdebüüdi siinmail. (Kui keegi juhtub lugema, ja on siin varemgi lugenud, siis ilmselt ongi kõige rohkem lugusid siin sellest, kuidas ma oma ujumisriideid mööda erinevaid ujulaid taga ajan :). Unustasin nüüd Kalevspasse absoluutselt kõik ujumisasjad, st kahed prillid, kahed ujukad ja ühe mütsi. Muidugi helistasin ka juba ja ehk saan homme kõik kätte. Väga loodan, arvestades, kui kaua ma seda trikood otsisin. Ei saanud kokkuvõttes kõige ilusam, aga parima lõikega, mis siinses kasinas valikus saada olid. Nii et tunneksin tast puudust. Kalevspa muidugi imeb oma jubeda hinnapoliitika ja kiviliku suhtumisega, aga mis teha, see on ainus ujula, kuhu muhedalt ilma autota saab. Kui praegu kroonid oleksid, käiksin seal siiski ilmselt harvemini. Peakski neile ütlema seda. Viimati otsustasin öelda Prismale, et see on ikka liig mis liig, et kassapidajad pooled asjad kilekottidesse topivad ka siis, kui paluda neil seda mitte teha...

Mütsi saingi siis valmis ka. Kõik toimis, kuigi pold elu sees mütsi teinud ja ühtki õpetust ei olnud. Pisut vaatlesin olemasolevaid mütse, aga kõik olid kas heegeldatud või poest ostetud, nii et suurt abi neist polnud. Tuti tegin ka mütsile, mingite noorpõlve mälestuste põhjal. Nüüd on häda selline, et jubedalt tahaks veel kududa, aga lõnga pole hetkel. Lugemiseks on hilja, aga küll kooks :) Täna oli muidu vaheldusrikas päev. Kokkuvõttes, keskmiselt - ok. Umbes nii, et üles alla üles alla üles alla. Lõppes fiaskoga. Mõte oli teha peaaegu liiga hiline rattasõit ja viia sõbrannale pirukaid ja üks sünnipäevakutse. Kõigepealt ei leidnud laps kindaid (need olid koolis, selgus hiljem), siis selgus, et sõbrannat pole veel kodus (aga otsustasime siiski sõita). Siis oli vaja rattale kinnitada tuled. Esituli jäi imelikult rippuma ja selgus, et miskine polt oli ära kadunud. Tagatuli sai justkui kinni, aga jäi lonti ja vahepeal kadus ära ka mutter (kui ma nüüd terminoloogiaga puusse ei pane...) ja...

Ükspäev lindistasin fotokaga üht lauluideed ühele Picnicu uuele loole (keset suuremat keeleteaduslikku tegevust muidugi) ja fotokas jäi pidama sellisesse asendisse nagu pildil on. Kuidagi nii mõnusad olid need värvid, et pidingi pildi tegema :) Ostsin lõnga ja vardad ja kõik töötas justkui iseenesest. Ühesõnaga muudkui koon, aga täpselt üldse ei tea, mida peaks tegema. St mitte mis eset, seda ma tean, et tegemist on mütsiga, vaid et kuidas see kudumine tegelikult ikkagi käib. Aga peatuda ka ei saa, nii mõnus on! :)

Nagu juba põgusalt jutuks oli, kass on tagasi. No ei võetud teda omaks ja võimalik, et tõepoolest oleks vaja talle kodu, kus oleks rohkem rahvast, nii inimesi kui loomi. Hetkel läheb kassidel hästi ja täna läheb minul ka, sest ei toimunud öösel äratust ei kell 3 ega ka kell 5. Kassid ärkasid koos äratuskellaga, 6.40. Ja positiivne on see, et vist olen aru saanud, kuidas kassi toita, nii et tal kõht lahti poleks - sama toit iga päev. Aga naljakas on see, et Siiri tahab köögivilju süüa ja tal on seedimine õnneks ka tiptop. Eile sõi hakkliha asemel mitu lõiku kabatšokki ja pärast pani laualt toore rohelise oa pihta. Jooksis uba hambus minema ja krõmpsutas selle ära. Täna hommikul rebis lisaks veel ühele oale pärast ka kapsalehe kaasa. Lahe kass! :)

Leidsime lapsega eelmisel nädalal kassi. Kuidas kasse leitakse? No nii, et jalutad mööda kodutänavat ja kass (kaelarihmaga) kükitab hirmunult puu otsas. Aitad kassi alla ja kass kükitab tänava serval edasi. Tuled õhtul hilja uuesti mööda kodutänavat, kass ikka kükitab hirmunult. Laps tassis kassi süles koju. Mina tegin kassist pilti, kirjutasin kuulutuse, printisin värviliselt välja ja hommikuks olid kuulutused ümberkaudsetel tänavatel, loomade hoiupaiga lehel, kassiabi lehel... Omanikust kippu ega kõppu. Olin hämmingus, sest kass oli noor ja kaelarihmaga ja eeldasin, et leian juba otsimiskuulutused mõnest foorumist ja online teadetetahvlilt. Lisaks tahtsin kassi ruttu omanikule tagastada ka seetõttu, et kodukass ei andnud leitud kassile asu. Pealegi pidin paariks päevaks ära sõitma ja tol hetkel oli olukord pisut keeruline. Õnneks lahenes ja sain hakkama, nagu ikka. Kassid olid paar päeva lahus ja mina sain oma sõidud sõidetud. Mõni päev pärast kuulutuste levitamist helistas mul...

Hee, viimati kirjutasin eelmisel aastal. No ja niikuinii on kõik siinsusest juba võõrdunud ja üldse on infot või pigem selle allikaid kõvasti juurde tulnud sellest ajast saadik, kui kunagi kirjutama hakkasin. Aga! Mulle meeldib siin vahel lugeda, mis ma kirjutanud olen. Ja mõnikord on blogist kasu ka. Näiteks rääkisin hiljuti kellelegi, sellest Itaalia filmist, millest eelmises postituses juttu oli. Ja kurtsin, et olen täielikult unustanud selle uhke pastaroa nime, mida filmis valmistati. Ja ennäe, olin siia kirja pannud, tubli! Ükskord tahtsin kirjutada, et kohtasin poes ääretult meeldivat teenindust ja püüdsin seda kohapeal ka väljendada, ei tea kas õnnestus. Pood oli Ülemiste keskuses, Vila. Ja tegemist oli veel õpilasega. Niisugust abivalmidust, asjalikkust ja soovitusti kohtab harva. Ja siis pärast samas keskuses lillepoes sai ka lillepoe müüja mu käest komplimente, sest pood oli kuidagi väga ilus ja lilled erilisest kaunilt ja harmooniliselt sätitud. Samas, käisin üle pika aja Ke...

Käisin eile kinos vaatamas filmi Itaalia õhtu. Oli selline toiduga seotud ja eks see siis ajendas minema. Pluss meeldiv seltskond. Filmi tõlkes oli üks eriti nunnu apsakas :) Üks koledam asi oli ka, aga räägime sellest nunnust, eks. Ja jääme ikkagi positiivseks ja oletame, et tõlkijal oli tõlkimiseks väga vähe aega ja filmi pold ja teksti pold ja kuulmise järgi tõlkis. Oli selline koht, et kolm tegelast jäid vait, kuna üks rääkis välja asja, mida üks teine polnud pidanud teadma. No siis nad seal siis vaikisid, kuni üks tõstis klaasi ja ütles "Ma teen võileiba!" (või teeme võileiva vms). Noh, samal hetkel jõudis teadvusse ka "Let me make a toast". Paar sekundit kulus ja saalist kostis sostamist ja muhelemist. See "ma teen võileiba" oli nii ootamatu ja vahva :) Aga tegelikult ei tehtud sellest restoranis kunagi ühtki võileiba muidugi. Küll aga tehti sellist küpsetatud pastat nagu timbali ja ma juba uurisin võimalikke retsepte ja tahaks kuidagi ise ka proovi...

Jipikajee! leidsin midagi positiivset, millest kirjutada! :) Kusjuures just pool tundi enne oli mulle selgeks saanud, et kui asjad on halvasti on asi minus. Ja see tundus kurb. Aga positiivne on see, kui püüad mingeid asju ajada ja inimesed on sõbralikud ja vastutulelikud ja tõepoolest püüavad aidata. Näiteks eile, püüdsin Bonaparte´i Delist 60 makrooni tellida. Inimene täpselt ei teadnud, kas võiks õnnestuda, lubas tagasi helistada. Ja helistaski, kuigi pidi kahjuks ütlema, et ei saa. Hiljem astusin läbi Bonaparte´i Bistroost, et äkki neil seal on. Kohe ei olnud, aga müüja käis uuris asja ja arvas, et saab küll. Õhtul veel helistati mulle ja täpsustati asju ja helistaja oli nii viisakas ja abivalmis. Olin sillas. Nüüd helistasin Marks&Spencerisse, et kas neil müüakse mincemeat ´i. Inimene seal täpselt ei saanud aru, aga ütles, et ta läheb ja küsib. Helistasingi viie minuti pärast uuesti ja oligi käinud ja küsinud. Neil siiski pole sellist asja. Aga ikkagi oli sümpaatne. Eks ma kee...

Ma ei ajastanud seda sõnastiku ilmumist spetsiaalselt detsembriks (kui ajastasin, siis tegelikult eelmiseks detsembriks), aga nüüd on see igatahes valmis saanud ja peagi poodides. Järgmisel neljapäeval kell 18.00 aga on kõik oodatud Solarise Apollosse väikesele tutvustusele .

Selle nädala neljapäeva ja reede veetsin (veedan tegelikult alles, praegu on lõunapaus :) Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010) kolmandal konverentsil. Räägiti, millega on viimaste aastatega hakkama saadud. Mõned asjad, millest juttu, võiksid huvi pakkuda ehk ka neile, kes otseselt keelega ei tegele. Siin mõned lingid uurimiseks ja katsetamiseks http://www.rabauti.ee/clc kollokatsioonide otsija, otsib korpusest otsitavast sõnast paremal ja vasakul olevaid sõnu. Keeleveebis saab ka lihtsalt niisama korpusest otsida sõnu ja vaadelda nende konteksti, kui valida sealt altpoolt nt tasakaalus korpus. http://haldjas.folklore.ee/justkui/sonastik/ päris tore fraseologismide sõnastik. Seal saab otsida nii konkreetse sõna järgi, nt sisestades otsingusse pea (pluss tühik), tulevad igasugused "pead" sisaldavad fraseologismid. Kuid saab ka otsida nt et kuidas on pea kohta öeldud, selleks valite vasalikul Inimene, siis inimene kui tervik - kehaosad - pea. http://www.dialoogid...

Vaatasin telekat, või tegelikult tegin midagi muud ja telekas käis ja muidugi tuli reklaam ja reklaamiti plei dohh´i... doh? mu silmad läksid tõepoolest poole suuremaks.. doh? Ei noh, mis seal ikka, aga imestan lihtsalt, kust need vaaanišid ja rassseerijad ja dohhid tulevad...