Mõnikord, või isegi sageli, kui mõni loomadest, inimestest või keskkonnast hooliv peab taas enda tegevust või tõekspidamisi õigustama (ei pea, tegelikult!), mõtlen, et miks see nii on, et need, kes hoolivad on halvad, ohtlikud, ja no imelikud niikuinii. Et isegi kui sa teisi ei püüa otseselt mõjutada samamoodi tegema, ikkagi on halb, et otsustad loomade piinamist mitte toetada, plastiku tarbimist vältida ja nii edasi. Ei ole. Isegi imelik ei peaks olema. Kusjuures isegi siis ei peaks olema, kui see teisi ka mingil määral puudutab.

Muidugi peab ka kõvemat kisa tegema ja arusaadav, et paljude jaoks põhjustab looduse ja muu säästmine ja sellest rääkiminegi ebamugavust. See on arusaadav. Aga kui seda kisa ei tee ja ebamugavust ei põhjusta, siis ei muutu ka miski.