Pole midagi öelda olnud, aga lugejad kurdavad, et tahaks sellest eelmisest loost juba edasi liikuda. Pealegi, lugusid elust, kõrvaltvaatajana, saab ikka aeg ajalt vahendada :) Näiteks eile kõndisid minust Tartu ülikooli raamatukogu ees mööda kaks tudengit, tüdrukut, ja vestlus oli selline (ehk nad ei pahanda):
"Kuidas sa neid makarone teed?"
"Sel nädalal teen singiga. Aga eelmisel nädalal tegin hakklihaga."
Tore, et elus toimuvad ikkagi arengud. Ei ole nii, et kui ise oled mingisse etappi jõudnud, siis on kõik seal samas. Ei, nooremad peavad ikkagi üldjoontes samad rajad läbi käima. Ma kipun nii arvama, aga mulle meeldib, et see nii ei ole.
Comments