mood and fusic

Selle nädala neljapäeva ja reede veetsin (veedan tegelikult alles, praegu on lõunapaus :) Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010) kolmandal konverentsil. Räägiti, millega on viimaste aastatega hakkama saadud. Mõned asjad, millest juttu, võiksid huvi pakkuda ehk ka neile, kes otseselt keelega ei tegele. Siin mõned lingid uurimiseks ja katsetamiseks http://www.rabauti.ee/clc kollokatsioonide otsija, otsib korpusest otsitavast sõnast paremal ja vasakul olevaid sõnu. Keeleveebis saab ka lihtsalt niisama korpusest otsida sõnu ja vaadelda nende konteksti, kui valida sealt altpoolt nt tasakaalus korpus. http://haldjas.folklore.ee/justkui/sonastik/ päris tore fraseologismide sõnastik. Seal saab otsida nii konkreetse sõna järgi, nt sisestades otsingusse pea (pluss tühik), tulevad igasugused "pead" sisaldavad fraseologismid. Kuid saab ka otsida nt et kuidas on pea kohta öeldud, selleks valite vasalikul Inimene, siis inimene kui tervik - kehaosad - pea. http://www.dialoogid...

Lumi on unustatud nüüd lõpuks :) Viimati kui järve ääres käisin (umbes nädal tagasi), oli järv veel jääga kaetud, või mingi jääpudiga, aga vett igatahes näha polnud. Muidu on siin enam vähem :) Üsna kiire, nagu blogimistihedusest võib järeldada. Eile avastasin täiesti kohutavalt piinliku apsaka oma kokaraamatu tõlkest. No nii piinlik oli, et karistuseks iseendale kirjutan siia ka milliseid lollusi võib juhtuda. Ühesõnaga oli juttu kalamarjast ja siis oli mainitud et soft roe ja hard roe ja üks emaselt kalalt ja teine isaselt. Raamatus oli ka muidugi apsakas, need isased ja emased kalad olid segamini aetud. Aga!! Minu totaalne möödalask stiilis mincemeat - hakkliha (mis pole küll olnud apsakas minu repertuaarist) oli tõlkida soft roe pehmemaks kalamarjaks ja hard roe kõvemaks marjaks. Pluss sinna juurde õigesti tõlgitud, aga originaalis valesti, et seda pehmet marja saab emastelt ja kõvemat isastelt. Ma ei tea tõesti, kus mu mõtted olid või miks ma ei kontrollinud. Ja loomulikust ...

Kuna aega on nüüd jälle rohkem, istusin just enne diivanil (varem näiteks ei istunud, sest aega polnud), vaatasin majade taha vajuvat päikest ja sirvisin Oxford Companion to Food-i. Seal on märksõna Culinary terminology, kus tsiteeritakse hoopis ühte 1877. a ilmunud raamatud Kettner´s Book of the Table, autoriks Eneas Sweetland Dallas. Ja kirjutab nii: "It seems as if all the ignorances in the world had conspired together to darken speech and to stupefy cooks. There is no science of cookery possible without a correct phraseology. Science is but another name for clear and classified knowledge; and the first step to it is precision of speech." ja siis et "I cannot help thinking that cooks would do well to combine with their cookery a little attention to the alphabet". Päris asjalik ju. :) Mi lingi järelvaatamiseks lisasin üleelmisse postitusse.

Sõnastik hakkab valmis saama. No ongi valmis põhimõtteliselt. Nipet-näpet ikka leidub, aga tasapisi (õnneliku?) lõpu poole siiski. Olen suutnud välja mõelda mõned draamatilisemad ja vähem dramaatilisemad pealkirjad, millest mõned on lõbusad ja mõned nõmedad ja... Mis teie arvate? Ma ei ole eriti osav pealkirjade väljamõtleja, nii et palun ärge seal itsitage midagi :) NEITSIÕLI, KIREVILI JA MUNGAKALA. * BROKOLI, BROKKOL VÕI SPARGELKAPSAS? ** KES VÕI MIS ON PAREER? *** MUNGAKALA VÕI MERIKURAT?**** No ja igaühe juurde ikka ka veel see, et Inglise-eesti kokandussõnastik vms. * õigete nimedega külmpressitud oliiviõli, granadill ja merikurat ** õige nimega brokoli või spargelkapsas *** pareer on kaubamajast leitud nimetus koorimisnoa kohta **** merikurat (inglise keeles monkfish)

Ma vist olen ainuke, kes arvas, et grammi lühend on gr? (või kui pole ainuke ja keegi veel ei tea, siis grammi lühend on g) Ja ma ikka siiamaani ei jõua jõua ära imestada, miks ma küll nii võisin üldse arvata? Ehk seepärast, et grrr kõlab mõnusalt mahlasemalt kui g?

Uus eesti keele seletav sõnastik on nüüd ka netis saadaval: http://www.eki.ee/dict/ekss/ Viimati sain bändiproovis teada ühe uue sõna ja see on muidugi ka siin olemas: http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=rait&F=M

Veider et näiteks keeleveebis saada olevatest sõnastikest ei ole võimalik leida, kuidas on inglise keeles velvet. Küsiti mu käest ja no ei meenunud ja otsisin ja otsisin ja lõpuks mingis online poes suutsin tuvastada ja eks siis meenus kah - corduroy on see sõna. Räägitakse mingist materjalist nimega velveteen (nii silveti sõnastikus kui keeleveebis), aga see on ikka väga sameti moodi.

Sirvisin oma kokaraamatut selle pilguga, et milliseid nõusid kasutatakse toidu valmistamiseks ahjus ja pliidil... baking tin roasting pan roasting tin frying pan saucepan ridged cast-iron grill pan non-stick or well-seasoned frying pan baking tray, non-reactive baking dish heavy-based ovenproof pan flameproof casserole dish roasting tray heavy pan non-corrosive dish Uurisin siis ka ühte eestikeelset kokaraamatut: pott kastrul pann haudepott ahjuvorm ...ja mõnikord on toit vaja valmistada lihtsalt ahjus

http://www.postimees.ee/?id=82267 See jutt ilmus umbes kuu tagasi Postimehes ja lugesin ta millalgi läbi ja mõtlesin, et saan väga hästi aru, mida Arvi Tavast silmas peab, aga mida ta ikkagi öelda tahab?. Ilmselt oli asi selles, et olime rääkinud keele olemusest ja kasutamisest ja pidin äärepealt vaidluse mõttes hakkama kaitsma mingit seisukohta, mida mul tegelikult polnud. Lugesin täna selle artikli veel läbi ja tegelikult olen suures plaanis nõus, kuigi vist mõnesas asjas ka paindumatu, ilmselt lihtsalt mingitel subjektiivsetel põhjustel. Või kuidas muidu selgitada mu mõtet, et loomulikult keel muutub ja kui kõik inimesed ütlevad " peale " selles tähenduses, mis ÕS-is on " pärast " all, siis võiks selline muutus ka ÕS-i jõuda, kuid oleks ikka väga lame, kui kirjakeeles hakataks kasutama "praegu" asemel "präägu"? (Ükskord kirjutasime midagi Pärdiga ja no võimatu oli teda veenda kirjutama "praegu", kui seal on ju ilmselgelt Ä! ja kui ku...

Enne tänast bändikontserti käisin veel teel Otepäält Tallinna Tartus Muutuva keele päeval. Selline väike konverents. Noh, iga kord kui mõnel sellisel käin õpin mõne uue sõna. Kevadel rakenduslingvistika konverentsil, siis õppisin sõna TÖÖPAJA , inglise keeles workshop. Seekord ka, mul kõrval üks inimene, kes jõudis hiljem , küsis et kas KÄSILEHTI veel saab kusagilt. Midagi kokutasin vastuseks, ei saanud päris täpselt aru, kes need peaks mingid registreerimislehed olema või mis asjad. Pärastpoole mitu inimest kasutas iseenesest mõistetavalt ja väga vabalt seda sama sõna. Siis sain muidugi aru - handouts. Kaif :) Pärastpoole, kui bussi peale läksin, seisis kaubamaja ees üks koer, kes haukus sedasi: "auh..... auhh!" Ja täna hommikul oli -7 kraadi.

Igasuguseid huvitavaid asju leian siin oma tööd kirjutades. Näiteks hommikupoole otsisin, milliseid sõnu ´kartuliga´ koos kasutatakse ja see ei puutu küll minu teemasse, aga avastasin sellise sõna nagu mouse potato , tekkimise aastaks oli sõnastikus märgitud 1993 ja on tekkinud couch potato järgi. Viimane tähendab sellist laiska inimest, kes tahab diivanil vedeleda ja telekat vahtida. Esimene sellist, kes arvuti taga istub. Ilmselt see mouse, mitte näiteks computer või laptop on seal just riimi tõttu. Teine leid. Tööga seoses loen läbi väga palju retsepte ja üldjuhul pööran tähelepanu ainult sellele sõnale, millega parajasti tegelen. Aga ühes retseptis torkas silma sõna TEAL, retsepti nimi oli roast teal. Kuna sõna tundus mulle nii võõras ja kuidagi harjumatu, mõtlesin, et vaatan, mis ta tähendab. Iseenesest muidugi ok, vasteks oli piilpart , mis ongi üks väiksemat sorti part, aga tema sarnasus piilupardiga , eks. ..Kujutage näiteks ette eestikeelset retsepti, aseta piilpart ahjupl...

Olen nüüd paar päeva mõelnud ja täna siis vaatasin netis ka selle pilguga ringi... Et miks see, mis inglise keeles on BREAD on eesti keeles LEIB. Selles mõttes, et tegelikult on bread ju sai? Kui näiteks kirjutada googli pildiotsimisse bread ...tulevad sellised heledad küpsetatud tainatooted. Kui vaadata wikipediast bread , siis räägitakse ka nisujahust ja veest ja pildi peal on sai... Noh, mingil määral loogiline seletus oleks, et mingi teine tähendus on breadil ja leival sama, nagu kultuuriline või midagi sellist. Aga ... või siis olen mina imelikuks läinud :) või noh, suisa napakaks..

Purustatud tomatikonserv :))) (allikas: Köögiljaraamat by Suitsu, Virkus, Kang; 2006)

Uuendused 2006 aasta Õigekeelsussõnaraamatule

Noh, näete, mu kahepealine lugejaskond :) Mul siin Otepääl ikka nii vähe suhtlusvõimalusi, et blogi on mul peaaegu parim sõber vist ja maha jätta teda niisama ei saa.. Aga millest ma tahtsingi kirjutada.. Mulle lihtsalt pööraselt meeldib, kuidas inglased teevad mängleva kergusega vajalikke sõnu juurde omale.Tekib mingi uus mõiste ja juba ongi olemasolevatest vahenditest seda mõistet väljendav sõna olemas. Mitte nagu Eestis, kus peab tihti uusi sõnu mõtlema ja olemasolevast materjalist kuidagi... ei tule nii täpsed või väljendusrikkad. Hetkel jäi pihku selline sõna nagu oven-to-tableware . Väga läbipaistev ju? Eesti keeles võiks siis öelda, et ahjunõu, mida sobib ka lauale panna ... :) või et ahju-ja-lauanõu? Noh, tegu on sellise ilusa keraamilise ahjuvormiga, milles ilus serveerida. Küpsetus- ja serveerimisvorm.. njah, hakkab tulema, eks :) Midagi ikka saab, nagu selgub. See oli tegelikult täitsa juhuslik näide, kui veel midagi head pähe tuleb, lisan kindlasti,aga praegu peab kooli min...

Iga kord kui lapsele lasteaeda järele lähen, kõhklen, et kas lähen talle nüüd järele või järgi. Olen seda küll ÕS -ist järele vaadanud, aga millegipärast pole vist siis maha istunud ja meelde jätnud. Nüüd vaatasin jälle ja jätsin meelde. Järgi tähendab ainult millegi kohaselt, abil, põhjal alusel. Muidu on kõik asjad järele , et noh, lähen lapsele järele ja seisin tema järele järjekorda ja taganjärele jne. Teine asi, kui koolis tõlgetes kogu aeg parandati peale pärast iks. Noh, olen nüüd kõvasti harjutanud ja isegi jutu sees suudan meeles pidada, et on pärast õhtusööki ja pärast kuut, noh, et ajaliselt on igal juhul pärast . Peale l on hulga rohkem kasutusvõimalusi: http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=peale&F=M&O=0&E=0 . Tegelikult ongi arusaamatu, miks peaks neid kahte sõna segi ajama, sest peale esitähtede ei ole neil ju midagi ühist... Ah, no ja lõpuks siis, lugesin eile ajalehte :) Ja seal oli pealkiri: Duplitseerimine hägustab teaduse mõju. No lihtsalt meeldet...