http://www.postimees.ee/?id=82267
See jutt ilmus umbes kuu tagasi Postimehes ja lugesin ta millalgi läbi ja mõtlesin, et saan väga hästi aru, mida Arvi Tavast silmas peab, aga mida ta ikkagi öelda tahab?. Ilmselt oli asi selles, et olime rääkinud keele olemusest ja kasutamisest ja pidin äärepealt vaidluse mõttes hakkama kaitsma mingit seisukohta, mida mul tegelikult polnud. Lugesin täna selle artikli veel läbi ja tegelikult olen suures plaanis nõus, kuigi vist mõnesas asjas ka paindumatu, ilmselt lihtsalt mingitel subjektiivsetel põhjustel. Või kuidas muidu selgitada mu mõtet, et loomulikult keel muutub ja kui kõik inimesed ütlevad "peale" selles tähenduses, mis ÕS-is on "pärast" all, siis võiks selline muutus ka ÕS-i jõuda, kuid oleks ikka väga lame, kui kirjakeeles hakataks kasutama "praegu" asemel "präägu"? (Ükskord kirjutasime midagi Pärdiga ja no võimatu oli teda veenda kirjutama "praegu", kui seal on ju ilmselgelt Ä! ja kui kuulata, siis ega mingist ae-st pole seal haisugi). Algaja eestikeeleinimesena olen ÕS-i ikka eeskujuks võtnud ja usaldanud ja püüdnud kuidagigimoodigi "pasta" "makarontoodeteks" tõlkida, aga no see on tegelt absurdne ja täiesti võimatu, nii et millalgi talvel sain siiski aru, et "pasta" võib vabalt olla "pasta" ja jäin nõusse, et see et "pasta" on seni olnud mingi määritav vms mass, pole üleüldse mingi argument. No näiteks tee võib ka mõnel juhul olla suhkruga, mõnel soolaga (Ekspressi lastekast lugesin..).
Oot, aga mida ma siis ise nüüd selle jutuga öelda tahtsin?
Vist seda, et kuigi tõlkijana pean ju mingeid reegleid järgima (ja pean silmas ikka neid keelereegleid, mida koolis õpetatakse ja ÕS-is kirjeldatakse), et mu tõlked kuidagi vastuvõetavad oleksid, toimetajale jne, siis sõnastiku koostajana (oh, nii pidulikult kohe) võiksin ikkagi olla nii avatud kui vähegi suudan. Ja pagan võtaks, siin on jällegi mingi konflikt, sest kuigi kasutatakse "brokkol" või "fengol", siis mina jään ikkagi vana hea "spargelkapsa", "brokoli" ja "apteegitilli" juurde, aga näete, "makarontooted" muudan "pastaks". Miks?! Ah?! Ja mida ma siis kokkuvõttes teen? Teen nii nagu heaks arvan ja panen hoopis sõnastiku pealkirjaks "Võimalikud terminid inglise ja eesti keeles" :)? Mitte, et nüüd on nii ja olgu olla, nagu mul algul plaan oli.
See jutt ilmus umbes kuu tagasi Postimehes ja lugesin ta millalgi läbi ja mõtlesin, et saan väga hästi aru, mida Arvi Tavast silmas peab, aga mida ta ikkagi öelda tahab?. Ilmselt oli asi selles, et olime rääkinud keele olemusest ja kasutamisest ja pidin äärepealt vaidluse mõttes hakkama kaitsma mingit seisukohta, mida mul tegelikult polnud. Lugesin täna selle artikli veel läbi ja tegelikult olen suures plaanis nõus, kuigi vist mõnesas asjas ka paindumatu, ilmselt lihtsalt mingitel subjektiivsetel põhjustel. Või kuidas muidu selgitada mu mõtet, et loomulikult keel muutub ja kui kõik inimesed ütlevad "peale" selles tähenduses, mis ÕS-is on "pärast" all, siis võiks selline muutus ka ÕS-i jõuda, kuid oleks ikka väga lame, kui kirjakeeles hakataks kasutama "praegu" asemel "präägu"? (Ükskord kirjutasime midagi Pärdiga ja no võimatu oli teda veenda kirjutama "praegu", kui seal on ju ilmselgelt Ä! ja kui kuulata, siis ega mingist ae-st pole seal haisugi). Algaja eestikeeleinimesena olen ÕS-i ikka eeskujuks võtnud ja usaldanud ja püüdnud kuidagigimoodigi "pasta" "makarontoodeteks" tõlkida, aga no see on tegelt absurdne ja täiesti võimatu, nii et millalgi talvel sain siiski aru, et "pasta" võib vabalt olla "pasta" ja jäin nõusse, et see et "pasta" on seni olnud mingi määritav vms mass, pole üleüldse mingi argument. No näiteks tee võib ka mõnel juhul olla suhkruga, mõnel soolaga (Ekspressi lastekast lugesin..).
Oot, aga mida ma siis ise nüüd selle jutuga öelda tahtsin?
Vist seda, et kuigi tõlkijana pean ju mingeid reegleid järgima (ja pean silmas ikka neid keelereegleid, mida koolis õpetatakse ja ÕS-is kirjeldatakse), et mu tõlked kuidagi vastuvõetavad oleksid, toimetajale jne, siis sõnastiku koostajana (oh, nii pidulikult kohe) võiksin ikkagi olla nii avatud kui vähegi suudan. Ja pagan võtaks, siin on jällegi mingi konflikt, sest kuigi kasutatakse "brokkol" või "fengol", siis mina jään ikkagi vana hea "spargelkapsa", "brokoli" ja "apteegitilli" juurde, aga näete, "makarontooted" muudan "pastaks". Miks?! Ah?! Ja mida ma siis kokkuvõttes teen? Teen nii nagu heaks arvan ja panen hoopis sõnastiku pealkirjaks "Võimalikud terminid inglise ja eesti keeles" :)? Mitte, et nüüd on nii ja olgu olla, nagu mul algul plaan oli.
Comments