Nutt ja hala

Ainus asi (inimene oleks liiga dramaatiliselt öeldud, kuid inimesed võiksid siis ehk nende asjade hulka kuuluda hoopis), millega ma iga päev koos töötan on mu arvuti. Umbes aastakese või isegi kauem heietasin, et oleks uut arvutit vaja, aga nagu otseselt ei põlenud ka, nii et viivitasin selle keerulise asjaga. Lõpuks oli vana hea arvuti juba tõesti vana ja uut hädasti vaja. Aga millist, eks? Üldiselt meeldib mulle igasuguste asjade puhul, et nad töötavad korralikult. Et ma ei pea muretsema, et äkki lõhun ära (st asi ei tohiks olla kuidagi õrn) või et äkki määrdub (st võibki olla määrduv ja kergesti puhastatav) või ... ma ei tea veel mida. Arvuti puhul tahtsin ka peamiselt seda, et ta töötaks korralikult, mul tõlketööd kaduma ei läheks ja kiirust oleks ka tänapäevaselt. Pikalt kestev aku oli ka hea. No vot. Ja kuna ma Maci ei tahtnud - et äkki on liiga palju jamamist, kui mõni programm ei ühildu või muud sarnased asjad, siis tundus, et Lenovo on tõepoolest igati töökindel ja üsna tugev tükk pealekauba. Leidsin sobiva mudeli, sain isegi xp ja jumala lahe. Noh, kuu aega sain tööd teha sellega, kui, ütleme nii, et arvuti crashis täiega. Kirjeldasin viga lenovomeestele, aga loomulikult garantii sellist asja ei paranda, pesuehtne tarkvara viga. Aga kuidas ometi!? Kuidas?! Miks? Minu uhiuuel arvutil totaalne bläkaut. :( Ok. Üks sõber oli nii hea ja kena ja remontis mu arvutit ja kõik oli jälle peaaegu ilus (no mingit errorit ikka annab ja sõrmejäljelugeja ei tööta). Ja nüüd jälle!! (Kurat ma olen vihane!) Fatal error ja will be terminated ja nii iga päev. Ma ütlen, see arvuti oma omadega täielikult p****s ja tõepoolest on sellise asjaga juba ebameeldiv koos töötada. Ma ei taha teda enam puudutadagi, nägemisest rääkimata..
(Võib-olla ma polegi niivõrd vihane kui lihtsalt absoluutselt täiesti kurb). Ma ei tahtnud ju paljut, lihtsalt et uus, (eeldatavalt) kvaliteetne asi töötaks..