Oo...veel nuttu ja rohkem hala :)

Hommikul oli -10. Päike paistis, mõnusalt karge, aga tiba kevadine tundus. Nüüd on pool päeva paksu lund tulnud ja konkreetselt tuleb nutt peale. Meil on hoovis meeter lund! Mida me selle lumega peale hakkame!? Annu hüppab igast aiast hoobilt üle nii kui mõne looma lõhna tunneb. Põhimõtteliselt kohe kui välja saab on läinud. Eile panin ta siis õhtuseks pissiks rihma otsa, pärast võtsin ukse juures rihmast lahti ja oligi jälle läinud. Panin värava kinni ja ukse lukku. Nii vihale ajab ja kurvaks teeb. Kuramuse koer, ma ütlen. Alles oli nii armas. Kuramuse lumi ma ütlen. Lumesadu on nii paks, et väga kaugele ei paistagi. Annu norib õue. Lähen võtan rihma ja käin siis temaga õues. Kuramuse lumi. Ei tea, kas peaks äkki radu sisse lükkama? Homme äkki.. Muidu pole hetkel miskit hullu. Tööd nagu on, vaim suht terve ja bändiga on ka cool ja ...sampler on juba nädal aega näppimiseks valmis. Tsekkisin isegi üle plaadi välja, aga no pole aega, sest väänik on ka juba nädal aega haige. Õhtuks olen surmväsind. Aga siis käin ikkagi veel koeraga väljas ja teen katlasse tule. Vahin mingeid filme, kuni katlatäis puid ära põleb ja panen puid juurde. Ja lõpuks lähen magama. Siis ärkab väänik ja on vaja nuusata ja juua ja pai teha. Võimalik, et veel ka mingeid maailma asju arutada.
Aga kokkuvõttes tahaks öelda, et elul pole hetkel väga vigagi :) On rohkem viga olnud :)
Ja mõne päeva päevast loodan juba mööda kõrget mäge lumelauaga alla koperdada :) Esmaspäeva hommikul turule minna, prantslastelt juustu ja muud head kraami osta. Mmmm... Tegelt, kui väänik oleks terve võib-olla oleks vähem viginat, käiks uisutamas ja tunneks külmast ilmast rõõmu :) Või siis käiks ujumas ja tunneks soojas mullivannis külmast ilmast rõõmu :)
Ok, lähen nüüd loomaga välja, lumesadu jäi hetkeks järele.