vabariigi aastapäeva menüü ;) (kes liiga palju infot ei kannata, soovitan järgmist posti oodata)

Ah, mina ei tea kah, kuidas selline mõte tuli, et tähistaks korralikult piduliku lõunasöögiga ja teeks mingeid eestipäraseid toite. Otsisin neid retsepte tükk aega ja saingi kokku kolmekäigulise lõunasöögi menüü... Aga siis kerkis esile takistusi. Laupäeval kell 15.00 ma juba teadsin mida poest oleks vaja... Aga laps pärt venitas poodi tulekuga, kuni lõpuks leppisime kokku sedasi, et käin hiljem, nii et väänik saab koju jääda. Hilisema käimisega aga läks sedasi, et umbes 18.00 helistas Kalmer, sest Indrekul oli telefon kodus, et kas Annu pole koju tulnud, et kadus neil matkal ära ja tükk aega juba otsivad. Noh, Annut pold kodus... Kell 19.00 pold metsast saabunud ei Annut ega mehi. Hakkasime Pärdiga sööma ja veini jooma. St veini jõin mina, sest vein läks ka toidu sisse ja oli täiesti avatud (aga toit ise oli ka super: peenikesed munanuudlid ja kaste: või, sibul, küüslauk, šampinjonid, valge vein, vahukoor - soovitan väga, ülihea ja megalihtne :) ) Niisiis, kui kell 20.00 oleks olnud võimalik juba poodi minna, olin mina joonud poolteist klaasi veini ja sõidukõlbmatu. Ja kuna hommikul pidid algama suured Annu otsingud, pidin vaevaga välja mõeldud menüüst välja jätma võileivatordi, mida oleks just hommikul olnud vaja teha... Järgmine hommik. Kuna poes oli käimata ja piima polnud, aga kosutav kohv oli rohkem kui hädavajalik, pidin minema poodi ja otsustasin siis ka juba metsast läbi käia, sealt kus Annule oli tema ase jäetud, et kui ta peaks matka alguspunkti tagasi tulema. Annut ei leidnud, küll aga kohtasin metsas masendunud Kalmerit, kes oli ka juba varakult Annut läinud otsima. Kutsusin Kalmeri meile kohvi jooma, et siis pärast koos otsinguid alustada. Sõitsin poodi otsima. Jaani äri pidi olema juba 7st lahti, aga sinna väga ei tahtnud minna, sest seal on kindlasti kilepiim ainult ja kilepiim maandub meie majas teadagi kus. Sõitsin igaks juhuks läbi Otepää äsja avatud Maximast ja ennäe imet, avatud juba kaheksast, isegi tänasel pidupäeval. Noh, külmutatud herneid neil hernesupi jaoks polnud... nii et menüüst lahkus juba kaks toitu. Tagasi koju. Kalmerit polnud veel, Pärt ja Indrek toimetasid juba. Selgus, et Kalmer oli Annu leidnud! Mingite koertega Pühajärve pealt jooksmast. Laip-koer Annu saabus koju. Liputas paar korda saba ja viskus külili ega liigutanud enam. Kui ta end hiljem püsti ajas, olid ta lihased pikast jooksmisest niiii valusad, et kaks sammu iga jalaga oli maksimum, mis ta suutis. Tänase päeva jooksul on ta ühe korra pissil käinud, kaks korda oksendanud ja kaks korda söönud ning maganud sedasi nagu ta pole kunagi varem maganud.
Annu naasmine tähendas võileivatordi naasmist menüüsse ja minu naasmist poodi. Seekord läksin vanasse heasse Konsumisse (vana hea?! kui palju ma olen kogu maailma konsumeid kirunud? aga maximaid?). Poes tuli hea mõte teha hoopis porrusuppi, mille retsepti ma ühest suvisest ekspressist välja olin rebinud ja teiste rebitud retseptide juurde riiulisse pannud. Sain kõik vajalikud asjad ja edasi läks kõik plaanipäraselt.
Niisiis, tänasel vabariigi aastapäeval sõime:
Porrusupp kreemjuustuga (väga, väga hea, kui keegi retsepti tahab, võin siia kirjutada)
Võileivatort kalaliste asjadega (täidises makra, sulatatud juust krevettidega, muna, hapukoor, majonees, kurk, ja tordi peal veel soolalõhe ribad)
Rukkileiva-vahukoore magustoit jõhvikatoormoosiga (selle retsept ilma moosita on siin) Uskumatu, kuidas rukkileib ja vahukoor lihtsalt niii hästi kokku sobivad.
Ei tulnud metsikult eestipärane menüü, aga selleks oleksin pidanud ikka ära ostma mõne moodsama Eesti toidu kokaraamatu, mida ka poes vaatasin, aga otsustasin olude sunnil kahe teise kokaraamatu kasuks. Vähemalt magustoit on küll puhas Eesti.
Ja seekord kuulasin presidendi kõnet ja kontserti ja väga ok oli :)