Jälle bussis. Kontsert eile oli mitmes mõttes kummaline. Kõigil oli hullult kiire, kõik pidid jooksma, niigi edasilükatud esinemisaeg lükkus sujuvalt veel natuke edasi. Kuigi ka lõpuks lavale jõudes surus aeg tagant - Juuksuris kaua müdistada ei või - naabrid.
Huvitav on see, kuidas alati süüdistatakse kõiges lauluplokki. Kitarriplokid on alati ok, aga vot see lauluplokk, eks... Miski sahiseb - lauluplokk, kusagil siriseb - lauluplokk, läheb vilesse - lauluplokk, vokaal ei tule läbi - lauluplokk. Kurat, ma ütlen. Vabandust. No igatahes. Soundcheck läks nagu ta läks, väike koht, ei hakanud virisema et helindus oli nagu ta oli. Pärast esimese loo ajal tekkis mingi jube vile, aga esimene lugu on diip ja hõrk, vajab rahu ja tunnetust... ühesõnaga, algul oli vile, pärast ei kostnud tuhkagi ja lugu ei tulnud üldse hea. Pakkuge mis selles süüdi oli? Just. No teises loos endiselt algul midagi ei kostnud ja kuigi mu suu laulis ja käed mängisid akordioni, sain nendesamade käte abil selgeks tehtud, et hädasti oleks vokaali juurde vaja monitori. Saingi lõpuks. Kolmas lugu... äkki sujus? Igatahes teise looga meeleolu paranes ja elu tundus ilus. Siis läks ühel kitarril keel katki. Kuna aega ju nappis, vahetasid poisid kitarrid ära, sest nii sai keelt vahetamata jätkaka. Kuidagimoodi... eks. Ja siis viimases loos, kõige krooniks, hakkas see sündi saund jälle jupsima. Võtab mingi vibra endale juurde ja ma ei saa aru kust kohast ja miks ja miks see ära ei lähe. Ma ei tea, mis mulje inimestele viimasest loost jäi, untsu ta minu jaoks igatahes läks.
Aga! Üllatus-üllatus, kokkuvõttes oli siiski täitsa ok :) Ja ülejäänud muss oli ka mõnus ja rahvast oli vähe, aga head sõbrad kohal ja jäi sellise muheda koosviibimise tunne. Et siis hea :)