mood and fusic

Eile sõitsin trolliga Õismäelt linna ja tagasi. Tagasi sõites oli trolli esimeses pooles umbes 8 inimest, kellest kolm luges raamatut. Londonis olid metroos vähemuses pigem need, kes midagi ei lugenud, aga Eestis üldiselt sellist lugemise kommet trollides vähemalt pole eriti märganud. Üks lugevatest reisijatest olin mina. Ostsin Lii Undi Parim näitleja linnas ja lugesin nii, et kui raamatu kinni panin ja trollist välja jõudsin, astusin ikka päris teise maailma või täpsemalt teisest maailmast tagasi. Kah seoses Õismäega. Avastasin, et lisaks sellele, et mulle päris vägaväga ei meeldi tunda võõra inimese ihulõhna ja kuulda näiteks bussis võõra inimese hingamist, kui ta magab, oli mulle samamoodi ebameeldiv sõita võõra (magala)linnaosa ühistranspordis. Kolmandaks. Eelmine kord kui oli Tallinnas mõni tund vabadust (kas ma kirjutasin sellest juba?) istusin seal Kehrwiederi saiakangi kohviku Pühavaimu kiriku seina äärses hoovis. Oli vaikne, päike paistis. Jõin piimakohvi ja sõin marjakooki....

Ise tegin. Aga fotokas endiselt Tallinnas, nii et pilt on nagu ta on.

Lapsevanemad ilmselt teavad, kui kohutavalt jube keeruline on lapsele jalanõusid osta. Kord räägib, et kõik jalanõud pigistavad, siis tüdineb laps ära ja ütleb, et on väga ok ja pärast ikka selgub, et kõik varbad on üksteise peal krussis.. jne. Täna astusin läbi Otepää poe teiselt korruselt, tööstuskaupade osakonnast, et äkki on mingit suhkrutoosi või midagi, sest mingil müstilisel kombel leidsin Tallinnast tulles köögi põrandalt hunniku suhkrut ja suhkrupurgi kaane, aga purki ei kusagil. Kusjuures see purk oli õrnast klaasist... Ja selguski, et ka Indrek ja Pärt ei olnud purki ega kilde leidnud, ainult hunnik suhkrut ja purgikaas. Ja suurest hämmeldusest ei osanud nad selle suhkruhunnikuga midagi peale hakata, nii et nii see siis seal oli. Siit poest ma muidugi uut purki ei saanud, aga kuna Pärt on rääkinud plätudest ja endale ka tundub, et hea oleks midagi õhulist ja kerget tal jalga tõmmata õue ja toa vahet joostes, siis vaatasime jalanõude osas natuke ringi. Pärt proovis sandaale,...

Olin paar päeva oma blogist eemal ja vaata aga vaata. Ilmselt pole ükski lugeja seda märganud, aga panin umbes poolteist kuud tagasi siia külastuste loenduri ning praegu näitas see 1020. Sinna ürituste loetelusse unustasin Lou Reedi lisada. Kohe lisan.

Ma olen siis nüüd magister. Täpselt ei tea milline täpselt. See selgub ehk 21.juunil.

Koogi pildid ei mahtunud eelmisesse postitusse. Aga siin see kook ja retsept nüüd on.

Ma ei teagi, kuidas see nii läks, aga eile tegin umbes miljon toitu. Alustasin sellega, et panin hommikul kuusekasvud suhkruga tõmbama, et saaks talveks köhasiirupit (lugesin Nami-namist ja pärast Manni blogist, mis siin kõrval on) (pildil on juba natuke tõmmanud need kasvud seal, madalaks on kuhi jäänud). Järgmisena olid mul valmis ostetud asjad, et teha ise köögiviljapuljongit. Tegingi. Keetsin kraami tunni ringis. Natuke panin jääkuubiku vormidega sügavkülma, suurem hulk ootab veel ühe risoto tegemist. Järgmisena läks päris hulluks, otsustasin, et teen neid cannellonisid, mis Jamie Oliveri Cook with Jamie raamatus on, parajalt mässamist muidugi, kastmed ja cannellonid ja pannil ja ahjus ja... uhh... Ja lõpuks otsustasin veel teha ühte rababrbrikooki, et muidu lähevad need rabarbrid lihtsalt vanaks. Selline pöörane päev :)

Kuna väike mõte ikka on, et äkki tõesti teeks Murumussi ka sel aastal, aga lõpuks seikluspargis ja suuremalt, siis tsekkisin välja kõik toimuvad paremad festivalid ja muusikaüritused, kuhu mu sõpradel-tuttavatel võiks asja olla. Et ei satuks midagi samale ajale, sest see on ju kõige tüütum asi. Aga kuna ma selle suure töö siis ära tegin nüüd :) siis panen siia kirja kah, hea ülevaade. JUUNI 13-14. juuni Rabarock , st 14. juuni ja the Fall 20. juuni KUMU öö Tallinnas JUULI 3-6. juuli Juu Jääb Muhus 5. juuli Schilling 11. juuli Lou Reed Tallinnas, Linnahallis 16. juuli Björk Riias 18-19. juuli Positivus Festival Lätis 19. juuli Plink Plonk Tartus 23. juuli Sigur Ros Tallinnas AUGUST 9. august MUM Leigol Kui kellelgi on midagi lisada, siis palun. Ise peaks siis kätte võtma ja Murumussi kuupäeva välja mõtlema ja esinejatega läbirääkimisi alustama :)

Rääkisin eelmisel aastal sellest Pühajärve Puhkekeskuse pubist eks (tegin nüüd isegi sildi selle kohta, nii et sellele vajutades leiab eelmise postituse). Ja lubasin, et sinna kunagi ei lähe. Pärast seda olen mõnel üksikul korral siiski käinud. Ettevaatlikult midagi sellist lollikindlat söönud, mida on raske halvasti teha või mis ka halvasti tehtuna süüa kannatab. Eile käisime Pärdiga seal pühajärvel ja siis pärast pubis söömas. Võtsime fetajuustu salati ja makaronid kanafileekastmega. 1. Salat: altpoolt ülespoole kiht punast sibulat, hiina kapsast, kurki, tomatit, paprikat, feta kuubikuid ja thousand islandi kastmega üle kallatud. Salat toodi hetkega. Kiirus ei ole alati kõige tähtsam. Salatil iseenesest polnud viga, kõik täitsa head asjad sees, aga lohakus ja hoolimatus, millega see oli taldrikule visatud. Ja noh, ega sellist kastet ka 50-kroonise salati sisse ei kõlba panna tegelikult. Oeh... 2. Makaronid. Räägitakse makaronitoitudest kui ühest lihtsamast toidust ja kui muud ei jaks...

Keegi ei kuulanud seda Hegley On the Booze´i või? Kuulasin täna jälle ja no kuidagi... tõesti :) Ja sattusin eile oma eelmise aasta oktoobrikuu postitusi lugema ja see minu igapäevane dialoog võttis ka endiselt muikvele. Aga võib-olla on asi tõesti minus. Ja noh, eks ma ise olengi oma blogi peamine lugeja ja fänn :) Vaatan ja imestan, kui kaunilt ma ikka oskan kirjutada ja milliseid imelisi pilte minu saab ja ma ise teen...

Katsetasime seikluspargi Tehvandi hüppetorni ronimisseina. Jalanõud oli lihtsalt täiesti kohutavalt valusad. Ronides oli ok vist, sest siis neid ei olnud märgatagi, aga seista oli võimatu. Ja ronimine ise oli... või see sein oli ikka kordades kõrgem kui alt tundus. Ausalt öeldes tuli esimese korraga täitsa hirm peale. Et ikka nii kõrge ja .brrr... Teisel korral hirmu ei olnud, aga jäin ikka sama koha peal toppama, nii et on mille poole püüelda - saaks sellest ühest kohast üle. Aga noh, ilmselt lähebki kõrgemal raskemaks. Pärt ronis ka umbes neli-viis enda kõrgust. Ja kaks meest, nagu piltidelt näha, ronisid muidugi üles välja. Sellel kõige viimasel pildil, pange tähele, kui väike paistab see inimene, kes teist turvab, trossi hoiab. Ma ütlen teile, see torn on kohutavalt kõrge. Ja see koht, kust suusahõppajad stardivad on veel kõrgem.

Vist olen viimasel ajal liiga palju kirjutanud, aga noh, olen siin kodus, eks, töö sain valmis, nüüd tõlgin, teen eksamit... Suhtlemisvaegus konkreetne. Olen Nami-Nami kokandusfoorumi kooskokkamise innustusel viimasel ajal kahte toitu teinud, mida ma ise üleüldse ei teeks omal algatusel. Esimene oli Pavlova tort , mida ma kartsin hirmsasti, et munavalged ja ahjus ja oioioi. Tegelt pold hullu midagi, jube hea ja ilus tuli koos Krista abiga (no üks ei julgenudki). Kulebjaaka on mul veel tegemata, sest oli kiire aeg parasjagu. Aga kolmandat - panna cottat - olen nüüd teinud kaks korda. Esimene kord läks untsu, vähe želatiini (mitte päris minu teetass see želatiin). Teine kord tuli hea, õige pisut liiga rammus, aga maasikatoormoosiga ikka päris suurepärane.

Eile tegin Fantaasiat . Nii saade ise kui ka lugude nimed on juba üleval, nii et saab kuulata, kui muud käepärast pole. Kaks asja ajasin vist sassi ja üks plaat oli koju ununenud, muidu läks täitsa ok-lt. Lolli juttu ajasin vist ka ainult umbes kahel korral, ülejäänuga sain kuidagi arusaadavalt väljendatud ennast. Muusikast muidugi Pia Fraus , Ulrich Schnauss , Piers Faccini , Cloudspeak , Caetano Veloso ja veel teisigi.

Mõni aasta tagasi tegelesime koolis õpilastega sellise luuletuse kallal: Love cuts . Mõnikord mingid kohad ja see lugemise viis kummitab siiamaani. Ja see on sama autori päris meeleolukas luuletus On the booze . Seda kuulasime - lugesime ka. Muidu siitkaudu leidsin need kunagi.

Ma olen 29 aastane. Eelmisel suvel õpetas mu ema mind vilistama. Sedasi nimetissõrme ja põidla abil. Pool aastat harjutasin ja 90-100% kordadest kostis kõva susin. Annu hakkas selle susina peale isegi reageerima :) Aga palju ei saanud korraga harutada, pea hakkas ringi käima. Praeguseks olen ma vilistamise selgeks saanud ja peaaegu kõigil kordadel tuleb suurepäraselt välja. Viimasel ajal tuleb vile nii kõva, et omal kõrvad lukus. Aga kostab isegi Annule piisavalt valjusti. Mis oligi eesmärk.

Eile märkasin kraanikausil lömastatud puuki ja meelega ei koristanud teda sealt ära. Tavaliselt ju puugid lähevad siin majas kõik kas põletamisele või kanalisatsioonisurma. Nojah, ühesõnaga, see puuk on endiselt surnud. Nii et müüt puugi surematuse kohta on nüüd kummutatud.

Eilsed poole peale maha aetud kulmud pole veel päris meelest läinud, päris haiglane nägi välja. Aga täna juba uus unenägu. Hommikupoole ööd nägin unes seda R2 saadet... ee...Muusikanõukogu. Ja osad lood olid seal kohe kohapeal laivis. Saadet juhtis keegi võõras, asendas justkui õiget saatejuhti. (ei taha siin nimesid eriti nimetada, püüan Googli otsingut kõikvõimalikel moodustel oma blogist võõrutada :) ) Aga kummaline oli see, et see oli ikka päris pikk unenägu ja lood ka täispikkuses ja mina jõudsin kusagil kolm lugu ja arvustust kuulata. Ise olin ka arvustaja, ühele loole andsin üheksa punkti isegi :) Vist oli mingi HU? lugu. Aga viimaseks jäi üks tuntud sültjazzi lugu saksofoniga, nii et kui ärkasin ja juba voodi serval istusin, et püsti tõusta ja tegutsema hakata, siis avastasin end äkitselt seda ümisemas. Naljakas tunne oli. Muidu teen siin praegu oma tõlkimise eksamit: "jätkuvalt pingeline tööturg koos järsult kerkivate toidu- ja energiahindade nin aktsiisimaksude tõusuga o...