Rääkisin eelmisel aastal sellest Pühajärve Puhkekeskuse pubist eks (tegin nüüd isegi sildi selle kohta, nii et sellele vajutades leiab eelmise postituse). Ja lubasin, et sinna kunagi ei lähe. Pärast seda olen mõnel üksikul korral siiski käinud. Ettevaatlikult midagi sellist lollikindlat söönud, mida on raske halvasti teha või mis ka halvasti tehtuna süüa kannatab. Eile käisime Pärdiga seal pühajärvel ja siis pärast pubis söömas. Võtsime fetajuustu salati ja makaronid kanafileekastmega.
1. Salat: altpoolt ülespoole kiht punast sibulat, hiina kapsast, kurki, tomatit, paprikat, feta kuubikuid ja thousand islandi kastmega üle kallatud. Salat toodi hetkega. Kiirus ei ole alati kõige tähtsam. Salatil iseenesest polnud viga, kõik täitsa head asjad sees, aga lohakus ja hoolimatus, millega see oli taldrikule visatud. Ja noh, ega sellist kastet ka 50-kroonise salati sisse ei kõlba panna tegelikult. Oeh...
2. Makaronid. Räägitakse makaronitoitudest kui ühest lihtsamast toidust ja kui muud ei jaksa osta, siis mingeid makarone ikka. Aga uskumatu on see, ja olen sellest varemgi rääkinud, kuidas makarone saab teha jube hästi ja jube halvasti. Mõista mõista, kuidas seal need olid? Suured penne moodi makaronid, moondunud ja muljutud, nii et algul arvasin, et selge, täitsa pehmed. Ei olnudki täitsa pehmed. Ilmselt hommikul valmis keedetud ja siis seisnud potis hunnikus ja seepärast sellised imelikud, üldse mitte värske moega. Kanafileetükid olid kõik väga erineva kujuga, mis tundus minu jaoks kahtlane - enam vähem kuubikud ja pikad ribad koos... ei sobi kuidagi ju? Ja siis see kaste või asi. Oli justkui koorene, aga vist põhja kõrbenud, nii et maitse polnud just kiita. Natuke neid ikka noppisin ja lapsel ei keelanud ka süüa, aga täiesti masendav ikka, kuidas ühes kohas järjekindlalt niii halba toitu tehakse. Makaronitoit maksis 70 krooni.
1. Salat: altpoolt ülespoole kiht punast sibulat, hiina kapsast, kurki, tomatit, paprikat, feta kuubikuid ja thousand islandi kastmega üle kallatud. Salat toodi hetkega. Kiirus ei ole alati kõige tähtsam. Salatil iseenesest polnud viga, kõik täitsa head asjad sees, aga lohakus ja hoolimatus, millega see oli taldrikule visatud. Ja noh, ega sellist kastet ka 50-kroonise salati sisse ei kõlba panna tegelikult. Oeh...
2. Makaronid. Räägitakse makaronitoitudest kui ühest lihtsamast toidust ja kui muud ei jaksa osta, siis mingeid makarone ikka. Aga uskumatu on see, ja olen sellest varemgi rääkinud, kuidas makarone saab teha jube hästi ja jube halvasti. Mõista mõista, kuidas seal need olid? Suured penne moodi makaronid, moondunud ja muljutud, nii et algul arvasin, et selge, täitsa pehmed. Ei olnudki täitsa pehmed. Ilmselt hommikul valmis keedetud ja siis seisnud potis hunnikus ja seepärast sellised imelikud, üldse mitte värske moega. Kanafileetükid olid kõik väga erineva kujuga, mis tundus minu jaoks kahtlane - enam vähem kuubikud ja pikad ribad koos... ei sobi kuidagi ju? Ja siis see kaste või asi. Oli justkui koorene, aga vist põhja kõrbenud, nii et maitse polnud just kiita. Natuke neid ikka noppisin ja lapsel ei keelanud ka süüa, aga täiesti masendav ikka, kuidas ühes kohas järjekindlalt niii halba toitu tehakse. Makaronitoit maksis 70 krooni.
Comments