kolm asja

Eile sõitsin trolliga Õismäelt linna ja tagasi. Tagasi sõites oli trolli esimeses pooles umbes 8 inimest, kellest kolm luges raamatut. Londonis olid metroos vähemuses pigem need, kes midagi ei lugenud, aga Eestis üldiselt sellist lugemise kommet trollides vähemalt pole eriti märganud. Üks lugevatest reisijatest olin mina. Ostsin Lii Undi Parim näitleja linnas ja lugesin nii, et kui raamatu kinni panin ja trollist välja jõudsin, astusin ikka päris teise maailma või täpsemalt teisest maailmast tagasi.

Kah seoses Õismäega. Avastasin, et lisaks sellele, et mulle päris vägaväga ei meeldi tunda võõra inimese ihulõhna ja kuulda näiteks bussis võõra inimese hingamist, kui ta magab, oli mulle samamoodi ebameeldiv sõita võõra (magala)linnaosa ühistranspordis.


Kolmandaks.
Eelmine kord kui oli Tallinnas mõni tund vabadust (kas ma kirjutasin sellest juba?) istusin seal Kehrwiederi saiakangi kohviku Pühavaimu kiriku seina äärses hoovis. Oli vaikne, päike paistis. Jõin piimakohvi ja sõin marjakooki. Lugesin Giorgio Locatelli raamatust Made in Italy kirjeldusi itaallaste suhtumisest toidusse ja hetk oli selline, et.... Nii ilus ja oma ilususes nii kurb just.
Eile käisin kahe vihma vahepeal kohvikus Matilda, Lühikese jala all. Ostsin kohvi ja Pavlova torti. Alustasin Lii Undi raamatu lugemist ja siis läks kohvik hämaraks ja müristas ja vihma kallas. Istusin seal mõnusasti, lugesin, jõin mõrkjat kohvi ja sõin magusat, maasikate ja laimiga beseekooki...