Aa. Muidu, kui kedagi jäi huvitama... kuidas lõppes mu väljasõit nädalavahetusel. Kas see vastumeelsus sõita oli ehk halb eelaimdus? Kas kõik võttis hoopis positiivsema pöörde? Noh, ei seda ega teist, tegelikult. Midagi hullu ei juhtunud selles mõttes, et jõudsime elus ja tervena tagasi. Mis on ikkagi kõige olulisem. Meeleolu läks aga kiirelt veelgi allamäge, kui selgus, et mõned minu jaoks väga olulised asjad maha jäid. Aga ma ei tahakski sellel pikemalt peatuda. Sest noh. Nii isiklikuks vist ka siin ei lähe. Või lähen?

Halva eelaimduse juurde tulles. Olen ilmselt 7 aastat näinud mõnikord unenägu, kus mu väiksem laps kukub kusagile sügavasse vette ja vajub ja vajub ja... Selline väikeste variatsioonidega unenägu ja õnneks alati õnneliku lõpuga. Ja mitte liiga korduv. Ja kui ta mul suvel päriselt ujumisrõngast vee alla pudenes... siis mõtlesin küll. Ja siis mõtlesime mõlemad, et nüüd on küll ujumistrenn. See läks kahjuks untsu. Ja pole muidugi üldse selline soodne ujumistalv. Aga see on nüüd küll asi, mille osas ekstra tähelepanelik olen.