Olen nii palju multikaid vaadanud. Ja kuulanud vist kordades rohkemgi, kui süüa teen vms ja laps filmi vaatab. Et on lauseid, mida ma ei suuda öelda, ilma et ma sinna lõppu, või ette, midagi totakat ütleks.
Näiteks sain täna kirja, kus öeldi "aitäh, et tulite" ja mul peas kõlas edasi "ja mu lindu loopisite". See on multikast Rio, kui üks tüüp ei usu, et lind ei suuda tõesti lennata ja peab ikkagi katsetama jne.
Teine on selline, mis hakkab tööle pigem lause lõpu peale: "õhtusöögiks on putukas, palju putukat" (Kruudid) ja piisab, kui keegi ütleb, et palju midagi, ehk vaid sellest paljust. Päris hull lugu ju.
Ja siis "meie teejuht on hull! Ta on napakas!" (Jääaeg).
A üldse, enamikus neist multikatest on mingeid lahedaid kohti, mis aeg ajalt meenuvad. Üks lemmikumaid on laiskloom, kes töötab põhimõtteliselt ameerika ARKis... Kes pole näinud, siis näitan, kui kokku saame, andke märku. See on väga lõbus.