Ainus asi (inimene oleks liiga dramaatiliselt öeldud, kuid inimesed võiksid siis ehk nende asjade hulka kuuluda hoopis), millega ma iga päev koos töötan on mu arvuti. Umbes aastakese või isegi kauem heietasin, et oleks uut arvutit vaja, aga nagu otseselt ei põlenud ka, nii et viivitasin selle keerulise asjaga. Lõpuks oli vana hea arvuti juba tõesti vana ja uut hädasti vaja. Aga millist, eks? Üldiselt meeldib mulle igasuguste asjade puhul, et nad töötavad korralikult. Et ma ei pea muretsema, et äkki lõhun ära (st asi ei tohiks olla kuidagi õrn) või et äkki määrdub (st võibki olla määrduv ja kergesti puhastatav) või ... ma ei tea veel mida. Arvuti puhul tahtsin ka peamiselt seda, et ta töötaks korralikult, mul tõlketööd kaduma ei läheks ja kiirust oleks ka tänapäevaselt. Pikalt kestev aku oli ka hea. No vot. Ja kuna ma Maci ei tahtnud - et äkki on liiga palju jamamist, kui mõni programm ei ühildu või muud sarnased asjad, siis tundus, et Lenovo on tõepoolest igati töökindel ja üsna tugev ...