mood and fusic

Rääkisin eelmisel aastal sellest Pühajärve Puhkekeskuse pubist eks (tegin nüüd isegi sildi selle kohta, nii et sellele vajutades leiab eelmise postituse). Ja lubasin, et sinna kunagi ei lähe. Pärast seda olen mõnel üksikul korral siiski käinud. Ettevaatlikult midagi sellist lollikindlat söönud, mida on raske halvasti teha või mis ka halvasti tehtuna süüa kannatab. Eile käisime Pärdiga seal pühajärvel ja siis pärast pubis söömas. Võtsime fetajuustu salati ja makaronid kanafileekastmega. 1. Salat: altpoolt ülespoole kiht punast sibulat, hiina kapsast, kurki, tomatit, paprikat, feta kuubikuid ja thousand islandi kastmega üle kallatud. Salat toodi hetkega. Kiirus ei ole alati kõige tähtsam. Salatil iseenesest polnud viga, kõik täitsa head asjad sees, aga lohakus ja hoolimatus, millega see oli taldrikule visatud. Ja noh, ega sellist kastet ka 50-kroonise salati sisse ei kõlba panna tegelikult. Oeh... 2. Makaronid. Räägitakse makaronitoitudest kui ühest lihtsamast toidust ja kui muud ei jaks...

Keegi ei kuulanud seda Hegley On the Booze´i või? Kuulasin täna jälle ja no kuidagi... tõesti :) Ja sattusin eile oma eelmise aasta oktoobrikuu postitusi lugema ja see minu igapäevane dialoog võttis ka endiselt muikvele. Aga võib-olla on asi tõesti minus. Ja noh, eks ma ise olengi oma blogi peamine lugeja ja fänn :) Vaatan ja imestan, kui kaunilt ma ikka oskan kirjutada ja milliseid imelisi pilte minu saab ja ma ise teen...

Katsetasime seikluspargi Tehvandi hüppetorni ronimisseina. Jalanõud oli lihtsalt täiesti kohutavalt valusad. Ronides oli ok vist, sest siis neid ei olnud märgatagi, aga seista oli võimatu. Ja ronimine ise oli... või see sein oli ikka kordades kõrgem kui alt tundus. Ausalt öeldes tuli esimese korraga täitsa hirm peale. Et ikka nii kõrge ja .brrr... Teisel korral hirmu ei olnud, aga jäin ikka sama koha peal toppama, nii et on mille poole püüelda - saaks sellest ühest kohast üle. Aga noh, ilmselt lähebki kõrgemal raskemaks. Pärt ronis ka umbes neli-viis enda kõrgust. Ja kaks meest, nagu piltidelt näha, ronisid muidugi üles välja. Sellel kõige viimasel pildil, pange tähele, kui väike paistab see inimene, kes teist turvab, trossi hoiab. Ma ütlen teile, see torn on kohutavalt kõrge. Ja see koht, kust suusahõppajad stardivad on veel kõrgem.

Vist olen viimasel ajal liiga palju kirjutanud, aga noh, olen siin kodus, eks, töö sain valmis, nüüd tõlgin, teen eksamit... Suhtlemisvaegus konkreetne. Olen Nami-Nami kokandusfoorumi kooskokkamise innustusel viimasel ajal kahte toitu teinud, mida ma ise üleüldse ei teeks omal algatusel. Esimene oli Pavlova tort , mida ma kartsin hirmsasti, et munavalged ja ahjus ja oioioi. Tegelt pold hullu midagi, jube hea ja ilus tuli koos Krista abiga (no üks ei julgenudki). Kulebjaaka on mul veel tegemata, sest oli kiire aeg parasjagu. Aga kolmandat - panna cottat - olen nüüd teinud kaks korda. Esimene kord läks untsu, vähe želatiini (mitte päris minu teetass see želatiin). Teine kord tuli hea, õige pisut liiga rammus, aga maasikatoormoosiga ikka päris suurepärane.

Eile tegin Fantaasiat . Nii saade ise kui ka lugude nimed on juba üleval, nii et saab kuulata, kui muud käepärast pole. Kaks asja ajasin vist sassi ja üks plaat oli koju ununenud, muidu läks täitsa ok-lt. Lolli juttu ajasin vist ka ainult umbes kahel korral, ülejäänuga sain kuidagi arusaadavalt väljendatud ennast. Muusikast muidugi Pia Fraus , Ulrich Schnauss , Piers Faccini , Cloudspeak , Caetano Veloso ja veel teisigi.

Mõni aasta tagasi tegelesime koolis õpilastega sellise luuletuse kallal: Love cuts . Mõnikord mingid kohad ja see lugemise viis kummitab siiamaani. Ja see on sama autori päris meeleolukas luuletus On the booze . Seda kuulasime - lugesime ka. Muidu siitkaudu leidsin need kunagi.

Ma olen 29 aastane. Eelmisel suvel õpetas mu ema mind vilistama. Sedasi nimetissõrme ja põidla abil. Pool aastat harjutasin ja 90-100% kordadest kostis kõva susin. Annu hakkas selle susina peale isegi reageerima :) Aga palju ei saanud korraga harutada, pea hakkas ringi käima. Praeguseks olen ma vilistamise selgeks saanud ja peaaegu kõigil kordadel tuleb suurepäraselt välja. Viimasel ajal tuleb vile nii kõva, et omal kõrvad lukus. Aga kostab isegi Annule piisavalt valjusti. Mis oligi eesmärk.

Eile märkasin kraanikausil lömastatud puuki ja meelega ei koristanud teda sealt ära. Tavaliselt ju puugid lähevad siin majas kõik kas põletamisele või kanalisatsioonisurma. Nojah, ühesõnaga, see puuk on endiselt surnud. Nii et müüt puugi surematuse kohta on nüüd kummutatud.

Eilsed poole peale maha aetud kulmud pole veel päris meelest läinud, päris haiglane nägi välja. Aga täna juba uus unenägu. Hommikupoole ööd nägin unes seda R2 saadet... ee...Muusikanõukogu. Ja osad lood olid seal kohe kohapeal laivis. Saadet juhtis keegi võõras, asendas justkui õiget saatejuhti. (ei taha siin nimesid eriti nimetada, püüan Googli otsingut kõikvõimalikel moodustel oma blogist võõrutada :) ) Aga kummaline oli see, et see oli ikka päris pikk unenägu ja lood ka täispikkuses ja mina jõudsin kusagil kolm lugu ja arvustust kuulata. Ise olin ka arvustaja, ühele loole andsin üheksa punkti isegi :) Vist oli mingi HU? lugu. Aga viimaseks jäi üks tuntud sültjazzi lugu saksofoniga, nii et kui ärkasin ja juba voodi serval istusin, et püsti tõusta ja tegutsema hakata, siis avastasin end äkitselt seda ümisemas. Naljakas tunne oli. Muidu teen siin praegu oma tõlkimise eksamit: "jätkuvalt pingeline tööturg koos järsult kerkivate toidu- ja energiahindade nin aktsiisimaksude tõusuga o...

Tallinnas, päikseline varaõhtupoolik...võimalik, et oli reede. Kaks reibast ja sõbraliku moega kutti tulid poest, paberkotist paistsid välja basiilik ja mingit sorti salat jms. Minu jaoks olid nad korterikaaslased või lihtsalt sõbrad. Teel koju... külaliste saabumist ette valmistama-süüa tegema. Ilmselt teevad õlle lahti kohe kui kohal. Õhtu algus on ilmselt maitsev ja chill... hiljem vist läheb vähe pöörasemaks. Tartus või Tallinnas, ei mäletagi. Tuli vist kaubamajas vastu selline umbes minuvanune.. tüdruk. Paistis väsind. Vist töölt. Poes oli käidud, kilekotist paistis mõnusaid asju, millest head toitu teha. Väsind, aga õhtu suhtes optimistlik, vein ja hea toit, mõnusad sõbrad. Ilmselt läheb koju, käib dušši all, viskab laokil olevad riided kappi, katab laua, valab veini, hakkab mingit lihtsat, aga maistvat (Itaalia ilmselt siis) toitu tegema. Varsti on keegi kohal ja ongi juba täitsa mõnus. Jah... Hommikul metsas oli küll mõnus käia, aga ... Raske ikka veel leppida sellega, et külal...

Otsisin siin hiljuti, et kas öeldakse pigem avokaado kivi või avokaado seeme . Mõlemad on kasutusel. Aga leidsin otsides ka sellisse ilusa üksikasjaliku avokaado seemne idandamise õpetuse. Mul just ongi üks avokaado kodus, nii et ehk panengi juba täna kasvama. Vaatab, kas ajab juured alla ja lehe külge. Õpetus on siin.

Iga kord mõtlen, et võtan fotoka kaasa ja vot kus hakkan alles pildistama. Lõpuks on nii, et millegipärast ei tee üldse ühtegi pilti. Polnud seegi kord mingi erand. Üks pilt Krahli lavast ja üks pilt pinicust Genklubis.

Enne kui sõidan Tartusse oma arvutisooja tööd ära viima... See Kristus on Pärdil ikka hinge peal. Eile luges Indrekuga unejutuks entsüklopeediat (mille nimi tal ka kunagi kohe meelde ei tule ja ütleb selle kohta esimese raksuga logopeed ) ja siis vist tekstis oli mingi e.Kr ja talle torkas kohe kõrva ja püüdis meenutada... "see...mis ta oligi... Kristus Krastus?... Emme, mis selle nimi oligi...selle..?" :)

http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=4&act=2&vld=47 - iga kord leian midagi uut..või siis ehk ununenut. Huvitav lugeda igatahes, kui pole enne lugenud :)

Ah..ma ei või :) On küll kiire, aga eile oli selline juhtum, et Pärt hakkas jälle rääkima sellest, kuidas ta tahab linnuks muutuda, kui ta ära sureb. Ja siis hakkas rääkima mingist susser-vusser Kristjanist. Püüdsin ikka uurida, et mis Kristjan, et kas neil lasteaias või? Selle peal rääkis ta Kristjani surmapäevast ja ... No ütlesin talle, et ma ei saa MITTE MIDAGI aru, mis ta räägib. Aga ajul on vist harjumus töötada :) Nii et natukese aja pärast mul siiski koitis. Surmapäev, jah, aga mitte Susser-Vusser Kristjani vaid Jeesus Kristuse :) Kui olid munadepühad, siis ma rääkisin talle, et jõulude ajal tähistatakse põhimõtteliselt selle inimese sünnipäeva ja munadepühade paiku tema surmapäeva ja siis, et väidetavalt juhtus nii, et ta nagu ärkas üles ja lendas taevasse või noh, midagi sellist. Praegu mõtlen, et äkki sellest on inspireeritud ka tema linnuks muutumise soov? ...

Meeleolu loomiseks neljapäevaks-reedeks..Või meenutuseks...või tutvustuseks... http://www.ulrich-schnauss.com/ http://www.myspace.com/piafraus http://www.myspace.com/picnicpic

Ülemine pilt Kanai hotellis, aga mitte meie toas. Teisel pildil olen mina küll oma toas, natuke vaja otsida :) Ja kolmandal pildil on valgusfoor ja palm sõbrad :)

Niisugune auto :) Palun mulle, üks. Ja sellised majad Lille´is

Brüsselis hotellis olid fuajees sellised toolid. Väga mõnusad. Kas ei tahaks endale? Tahaks ikka ju. Allpool Brüsseli Gare de midi ja rong ka.

Nagu pildil näha, esimene katse tuli suhteliselt lahja, aga ma püüan ennast parandada ja küllap järgmine kord tuleb võimsam :)

Niipalju taustast, et reisisime kümnekesi ja eesmärgiks oli arhitektuur, söök ja jook. Kui kahanevas tähtsuse järjekorras lugeda. Brüsselis ei viibinud vist 24 tundigi ja olen täiesti nõus, kui keegi tahab vaielda, et sain Brüsselist täiesti valesti aru. Rongijaamast väljudes nägime räpasust ja silmatorkavalt palju mittevalgeid inimesi. Ja kõik see aeg seal torkasid silma just need kaks asja. Pluss teenindajate ülbus. Täitsa õudne, ausalt öeldes. Itaallastest personaliga restoran, kus käisime oli üsna juhuslik valik rahvastatud tänava ääres. Nii maitsvaid rannakarpe ei ole ma varem saanud, aga pole neid ka väga palju söönud. Kasutasin võimalust ja tellisin eelroaks kammkarbid, aga vänge tomatikaste ei lasknud neist täit mõnu tunda. Kõik kummalisem oli see, et kuigi mina olin ainuke kes suutis eelroa välja valida, ilmus äkki ettekandja, taldrik käes, viskas salvräti laualt seal istuva inimese sülle ja asetas selle lihtsalt talle ette. Ja siis tuli uus ettekandja samamoodi ja lõpuks olid...

Nii tahaks rääkida Brüsselist ja Lille´ist. Aga jube kiire on. Nii et natuke hiljem siis.

mis on ka väga maitsev ja väänik ütleb selle kohta: minu lemmiksupp. Kuigi ta ütleb ka kikerhernesupi kohta sama.. Täna tegin selle valmis näiteks koristamise ajal. Üldse olin ma eriliselt tubli täna, aga see oli ka kohutavalt väsitav. Ja siis pool päeva vaidlesime Pärdiga ja hullumaja ja kolme paiku oli hetk, et puhkan natuke, istusin terrassil tooli peal, Pärt toimetas omaette. Pärast selgus, et pani naabritädi toodud nartsissid vaasi ja enda korjatud võililled vaasi ja lõpuks korjas õuest annu junnid kokku ja viis need metsa alla. Vot selline laps oli. Aga siis see supp, mille saab koristamise käigus valmis teha. 1. Prae sibul võis. 2. kalla vesi peale ja puljongikuubik hulka 3. lisa purk purustatud tomatid 4. lisa paras ports läätsi 5. kui juhtub olema basiilikut või tüümiani või midagi, siis viska aga potti. 6. pipart ja soola ka kui vaja. kui on sellerit ja hetk aega sellerit hakkida, siis see on väga hea supi sees. aga porgandit vaevalt kellelgi aega lõikuda oleks. Põhimõttelise...