mood and fusic

Kui autoriteetsed allikad ütlevad rasvases kirjas ja punaselt ZUCCHINI EI OLE sama mis SUVIKÕRVITS, siis miks ometi see sõna end nii hästi sisse on seadnud? St see roheline või kollane pikk kõrvits muidugi ON suvikõrvits, aga samuti on suvikõrvits ka patisson ja spagetikõrvits (kuigi ma küll ei tea, mis see viimane olla võiks). Kui ma ütlen, et tegin rullkõrvitsasuppi... saab keegi aru, mida ma mõtlen? Või siis, et poes jälle puhmik-õlikõrvitsat pold? Ah jah, vana hea kabatšokk käiks kah. Miks ma seda siis kasutada ei taha? Sest kabatšokid on need vanad kuivanud ja suurte seemnetega jurakad? Miks ma siis neid varem juba maalt põllu pealt pihta ei pane? Mh? Ah? ... Sest kui ma nüüd valesti aru pole saanud, siis need nö suvikõrvitsad (mis tegelikult on üks suvikõrvitsa liik) ongi just noorena korjatud kabatšokid... Eile tegin naljakat toitu :) Kohe kiuste mõtlesin, et proovin midagi sellist, mist nime järgi üldse ahvatlev ei tundu. Tagliatelle peedikastmega. Ja üllatus,üllatus, või noh.....

Selle peedipiruka retsept ja pilt

Nüüd tean, kuidas on rongiga sõita. Mu ootused olid positiivsemad. Põhjuseid, miks ma rongiga sõitsin oli kolm: mul oli edelaraudtee sooduskupong, hommikul vara oli Balti jaama kiirem tee kui bussijaama ja huvi pärast ka natuke. Selgus: 1. Rongis oli külm. Need, kes mind tunnevad, ja ilmselt siin leheküljel kõik, teavad, et külma käes istumine on asi, mis on mulle malbelt öeldes vastumeelne. 2. Rongis oli kõva lärm. Rong kolises päris kõvasti ja tüütult. 3. Rong raputas. Jah, tunduvalt rohkem kui buss ning see oli minu jaoks ootamatu, sest rong tundub stabiilsem. Aga see arvamus võib muidugi olla seotud sellega, et viimased rongisõidud on mul toimunud välismaal. 4. Rongis olid istmed kahekaupa nagu bussis, mitte nagu vanasti rongis. Kuid seljatoed ei käinud alla, nii et uinakule küll ei kutsunud. Kokkuvõtteks: Rongiga ei olnudki nii mugav ja mõnus sõita kui ma arvasin. Harjumuseks see mulle küll ei saa, kuigi kuni mul sooduskupong (50%) veel kehtib pole üksikud sõidud välistatud.

"Emme!" "Jaa" "Kuule...." "Jah?" "Tead..." "noh?" Ja nii umbes 70 korda päevas...

http://www.er.ee/klassik/fant/uudised.php?nws=24

Olen kogu aeg arvanud, et küpsiseid saab ainult poest. Või noh, et kui keegi tõesti proovib ise teha, siis tulevad sealt ainult mingid mõttetud plönnid. Seetõttu jääbki arusaamatuks, mis täpselt ajendas mind ise küpsiseid tegema, kuigi kaks mingil määral põhjust on, jah, olemas: et saaks koos lapsega teha (kuigi temaga koos tegemine tähendab enamasti seda, et ta tahab pooled koostisained enne toidu sisse lisamist toorelt ära süüa ja siis ka pooleldi valmis söögi ära süüa ja põhjustab minus stressi, mida võib siis omakorda püüda taltsutada nt rummiga) ja siis et kuidagi lihtsalt jäid mulle Good Foodis silma. Ilmselt kasutasin küpsiste tegemisele sama lähenemist, mis minu ettevõtmisi viimasel ajal on iseloomustanud. St mõtlemata tegutsemist. (Ühe sellise mõtlemata (jah, ei, mitte mõtlematu) teo tulemus on varsti lingina siin lehel;) Küpsiste sisse läks 250 gr võid, 140 gr suhkrut, 1 munakollane, vanilje ekstrakti, 300 gr jahu. Lisandiks oli pähkli-šokolaadi kreem. Muud variandid seal ret...

Selles raamatus on see retsept... Ja veel palju teisi häid retsepte :)

Lõpuks sattusid kõrvuti mina, arvuti ja vajalik kokaraamat, nii et üks makaroniroog üle pika aja: 115 gr seedermänni seemneid 2 sidruni mahl ja koor suur punt laialehelist peterselli, mis on osaliselt peeneks lõigutud ja osaliselt terved lehed oliivõli (215 ml) 150 riivitud parmesani 50 gr pecorino juustu (mis, nagu ma aru saan on ka selline kõva juust nagu parmesan) soola ja pipart 500 tagliarinit või tagliatellet (mul õnnestuski tagliarinit leida) Purusta pooled seemned pastaks ja aseta koos tervete seemnetega kuumuskindlasse nõusse (võiks olla nii suur, et saad pärast makaronikeedupotile asetada). Lisa sidruni koor ja mahl, hakitud petersell ja oliivõli. Sega läbi ja lisa juustud. Nüüd peaks olema selline suhteliselt paks segu, millele Jamie Oliveri arvates peak lähenema nagu sellisele kastmele, mis on inglise keeles dressing ja pidama silmas, et kõik maitsed ilusti läbi tuleksid. Lisa soola ja pipart ja kui vaja siis juustu ja oliivõli. Pane vesi makaronide jaoks keema ja aseta ...

Sõime Edgari trahtris Otepääl ja baaridaam tõi Pärdile niisama mingi koogi, mis paistis nagu šokolaadikattega küpsisetort... tundus tõesti isuäratav. Kuid laps ei söönud oma suppi, mis tähendas, et ei saa ka kooki, nii et võtsin koogi endale. Juba esimesel puudutusel selgus, et kook pole karvavõrtki see, mis paistis. See oli üks igavene kivikõva, kreemine ja mõttetu kook, aga kuna see oli nii rõõmsalt ja heast südamest (või äkki oligi järele jäänud, et keegi ei tahtnud süüa ja siis mõtles, et laps ikka tahab?) toodud, ei tahtnud alles ka jätta. Pool sõin ära, rohkem ei suutnud. Poolikut tükki oli veel piinlikum alles jätta, nii et panin ta salvräti sisse ja taskusse. Taskus oli mul täiesti juhuslikult ka telefon. Ja see jube kreem läks loomulikult telefoni kõlarisse. Õnneks ikka kostab sealt ühtteist, aga saund on ikkagi paks ja käre, mitte kreemine ja mahe, kahjuks :)

Täna hommikul jõudsin esimest korda selle semestri jooksul õigeks ajaks kooli. Palju õnne ja jõudu mulle! Loodan jätkata samas vaimus.

... sest tegelikult söön ma ketšupiga ainult ühte toitu - tatraputru. Ja seda ma muud moodi parema meelega ei söögi. Ja üleüldse ma ei tea, et keegi teine meil kodus ketšupit mingil muul otstarbel kasutaks. Eile tegin ma normaalset kastet, eks, kus veini asemel oli siider, koore asemel piim, sidrunit pold üldse... päris hea tuli. Paneeritud koha ja ahjukartuliga sobis hästi. Mis siis veel oleks olnud, kui kõik asjad olemas oleks olnud, ah? Peab poodi minema... Ja mul ON hinge peal see Jamie Oliveri kokaraamatust see makaroniroog, mis oli nii spets ja millest mul pole ikka olnud pealehakkamist kirjutada. Mis ei olnud ei koore- ega tomatikaste, ega mitte otseselt ka juustukaste... Vaheldus.

Otsisin umbes pool tundi (lisaks eelmiste päevade nii möödaminnes otsimisele) mööda netti, et saaks mu viimaste päevade soundtracki siia ka üles panna. Igal pool olid vaid 30 sek lõigud. Lõpuks leidsin sellise võimaluse, et saab kuulata ka tervet lugu, aga iga 30 seki järel peab play nuppu vajutama :) Aga noh, üks muusikajupp ütleb rohkem kui terve hunnik sõnu, nii et palun, ja jõudu selle play nupu vajutamisega. http://www.roughtradedigital.com/product.php?cat=WARP120_DM&play_code=WARP120_DM-09&&PHPSESSID=11577c0ab096c2c19184f7329c857f6c