No lahe, mul on nüüd klaustrofoobiafoobia. Eile õues ühest kohast teise kõndides, st maja juures, no selline käik, mis linnas toimuks ütleme sama toa piires, juba hakkasin sellele mõtlema, et tahan ainult õues olla ja kuidas ma toas ennast ebamugavalt tunnen. Nüüd nägin unes, et olin ostnud korteri keset Kalamaja ja see tänav oli kitsas ja üsna kõrgete majadega ääristatud ja mul oli raske ja ülimalt ebamugav seal käia, pluss muretsesin selliste praktiliste asjade pärast nagu autoga Kalamajast välja pääsemine, mis on päriselt ka paras peavalu. Et miskipärast olin viimasel hetkel oma praegusest korterist ilma jäänud ja mingil arusaamatul põhjusel ostsin selle. Ei teagi, miks. Seal oli muid jamasid ka. No selle foobiafoobia ma küll kõrvaldan, usun, et suudan, see on lihtsalt tobe. Ja mõtlen linnamineku ka positiivseks, sest palju positiivseid toimetusi on ootel. Aga ei saa salata, siinne elamise viis ja päevatoimetused lihtsalt istuvad mulle ja tunduvad õiged.