Mulle meeldib maal nõusid pesta. Enamasti teen seda kord päevas ja mitte kuidagi möödaminnes vaid võtan selle jaoks aja ja naudin protsessi. Päriselt. Kuidagi zen on. Selleks ajaks ongi tavaliselt kõik nõud ära kasutatud, nii et paras rütm. Asjad on kõik valmis - nõud pesukausis vee sees hunnikus, ilmselt selle kõrvalgi, loputuskauss veega kõrval, loodussõbralik pesuvahend, loodusvaenulik pesukäsn ja kuivatusrest. Pärast jääb loputusvesi uueks pesuveeks. Rahulikult pesen ja loputan ja panen restile ja mujale kuivama. Ei teagi kui kaua sellele aega kulub, aga kui aeg on võetud, siis kulub seda just parasjagu. Nende nõude riiulisse ladumine ja seinale riputamine ja topsi panemine pole ka nii tüütu kui linnas masinast kappidesse paigutamine. See linna masinast-kappi töölõik mul kohe üldse ei edene. Isegi nii hullusti on sellega, et kui köögi osas küsiti, et kas nõudepesumasin on hädavajalik (sest köök on mul tibatilluke), siis mu esimene mõte oli ei!, absoluutselt mitte, kui seda pole, ei pea ma nõusid kunagi masinast kappi panema. Aga tegelikult masin vist ikka tuleb ja selle minu jaoks võimatu töö saavad oma ülesandeks lihtsalt nooremad. Ehk õnnestub.