Võib-olla mu mu tohutut lugejaskonda (nojah, teid on vist põhiliselt 2, vahepeal ehk 4) huvitab, kuidas ma elasin üle nädalavahetuse ilma rahakotita. Mäletatavasti olin taskusse unustanud kaks kaarti - alternatiivne pangakaart (ehk mitte see, kuhu mu palk laekub) ja id-kaart. Plaan A oli laupäeva hommikul selline: kuna mu põhikaart on kadunud, aga vaja rehve vahetada, siis kannan raha oma krediitkaardile ja majandan sellega. Kuna mul eelmisel nädalal oli lakanud töötamast ka Smart-id, siis olin selle neljapäeval ära kustutanud, et uuesti peale laadida. Siis peab aga uuesti arvutiga seal oma koodid registreerima jne. Vahepeal meenus ka, et krediitkaart on rahakotis, seega peaks raha kandma tollele teisele kaardile, aga see on teises pangas ja ülekanne jõuab alles esmaspäeval. Üksikasjadesse laskunata, vist keegi ei jõuaks neid lugeda, sain smart-id korda ja alternatiivsel kaardil selgus olevat piisavalt raha, et oma asjad korda ajada.
Taksitus 2 - trenn. Noh, see pold muidu eriline takistus, aga trennikaart oli rahakotis. Kuna treenisin kahel päeval, pidin lihtsalt kaks korda suhtlema spordiklubi admisnistraatoriga.
Takistus 3 - rong. No vot see juba oli midagi. Üks trenn oli ligipääsetav rongiga, sest autol olid endiselt suvekummid (jah, laupäeval ei saanud ikkagi vahetatud, aga see on juba teine teema) Kaalusin nii ja naapidi jänese sõitmist, sest sõidukaart oli ju rahakotis, aga kuna nüüd on ju need validaatorid jne, siis ma ei saaks kuidagi põhjendada pileti mitteostmist, kui piletimüüja minuni jõuaks. Otsustasin lihtsalt ignoreerida asjaolu, et pean asja eest, teist taga maksma kaks korda 1.40. Astusin rongi otse piletimüúja nina alla. Tahtis mulle muidugi kohe piletit müüa. Uurisin, kas odavam on äkki masinast osta. Üksikasjad on meelest läinud, aga sain hulga pahuraid vastuseid ja lõpuks ka pahandada, sest selgus, et viibin elektrirongis, kus kaardiga maksta ei saa ja münte ma taskutest piisavalt kokku ei kogunud ja rahakotti mul ju polnud. Sajatamise saatel lasti mul see üks peatus ikkagi ära sõita.
Tagasisõiduks olin varunud sularaha. Kõik laabus. Maksin oma 4-minutilise sõidu eest 1.40.
Taksitus 2 - trenn. Noh, see pold muidu eriline takistus, aga trennikaart oli rahakotis. Kuna treenisin kahel päeval, pidin lihtsalt kaks korda suhtlema spordiklubi admisnistraatoriga.
Takistus 3 - rong. No vot see juba oli midagi. Üks trenn oli ligipääsetav rongiga, sest autol olid endiselt suvekummid (jah, laupäeval ei saanud ikkagi vahetatud, aga see on juba teine teema) Kaalusin nii ja naapidi jänese sõitmist, sest sõidukaart oli ju rahakotis, aga kuna nüüd on ju need validaatorid jne, siis ma ei saaks kuidagi põhjendada pileti mitteostmist, kui piletimüüja minuni jõuaks. Otsustasin lihtsalt ignoreerida asjaolu, et pean asja eest, teist taga maksma kaks korda 1.40. Astusin rongi otse piletimüúja nina alla. Tahtis mulle muidugi kohe piletit müüa. Uurisin, kas odavam on äkki masinast osta. Üksikasjad on meelest läinud, aga sain hulga pahuraid vastuseid ja lõpuks ka pahandada, sest selgus, et viibin elektrirongis, kus kaardiga maksta ei saa ja münte ma taskutest piisavalt kokku ei kogunud ja rahakotti mul ju polnud. Sajatamise saatel lasti mul see üks peatus ikkagi ära sõita.
Tagasisõiduks olin varunud sularaha. Kõik laabus. Maksin oma 4-minutilise sõidu eest 1.40.
Comments