Mitu asja oli. Ei teagi, kust alustada. Aga mõnus on asju kirjutamiseks natuke üle mõelda.  Mõnikord mõtlen, et kirjutan liiga palju endast. Aga samas, millest siis veel, eks. Saan nii ajaviiteks, et ikka keegi mulle kirjutaks, postkasti paari  blogipostitust. Ja ühes öeldakse sageli, kuidas asjad on. Vähemalt nii ma sellest aru saan. Et asjad on nii ja sa tee nii, sest nii on hea. No ja ma kohe usun, sest toon on üsna konkreetne. Ja siis mõnikord avastan, et mida, ma ei pea arvama, et see on parim tegutsemisviis. Nojah. Igatahes häirib mind, et kellelgi on asjadest mingi arusaam, siis ta ütleb konkreetse tooniga, et asi on nii ja mina jäängi uskuma. Aga ilmselt ei häiri piisavalt, sest saan neid postitusi jätkuvalt. Näiteks mulle endale üldse ei meeldi öelda, et asjad on nii. Sest ühest küljest võivad nad olla ka teisiti ja teisest küljest pole minu asi öelda, kuidas asjad on. Jah noh, see ei anna mulle teadustöös erilisi eeliseid. Ja ilmselt ka mujal. Eks ma püüan teha väikese lõpuponnistuse ja selles osas natuke endast välja tulla, aga... jah. Blogis kirjutangi niisiis endast... kuigi meenub, et olen kirjutanud hallusest üsna konkreetselt...