Suunati mu tähelepanu, et palju virinat on mul blogis. Olen muidugi isegi tähele pannud. Aga kuidagi pole õnnestunud vigisemata. Peaks siis nüüd algatama projekti "positiivne nupuke igasse päeva". Täna kahjuks pole midagi rõõmustavat olnud :( Ei hakka neid mitterõõmustavaid sündmusi ja olukordi üles loetlema ka, seega tuli selline mõte, et alustan siiski positiivsustega tänasest, aga lisan siia midagi teisipäevast. Kõndisin jalgsi kodust rahvusraamatukokku ja mõtlesin, et küll on kaif jalgsi raamatukokku minna. 10 minutiga olin kohal, päike paistis, ilm oli küll külm, aga karge ja mõnusalt tegus tunne oli. Õnnelik tunne oli kõndida, head raamatud ootasid läbi lugemist. Jah, selline tõeliselt õnnis hetk oli. Terve päev oli meeldivalt asjalik ja vajalik ja kasulik ja lõppes ka kenasti.