Uskumatu, ongi soe.
Millegipärast ärkasin seitsmest ja läksingi koeraga välja ka üsna kohe. Tegime mõnusa pika ringi ja küll lõhnas hästi! Mõtlesin, et see on vist kõige parem lõhn looduses, kui puulehed hakkavad kasvama ja miskid puud ka õitsema ja lisaks kerge karge lillelõhn metsa alt. mmmm... :) Aga siis jõudsin ühe päikselise koha peale ja muidugi jumaldan ka päikese lõhna, või d-vitamiini lõhna .. või mis ta ongi. Ja mõnikord talvel lõhnab lumi ka imeliselt. Kolm lemmikut, niisiis. Pärnaõite lõhn on niigi ilmselge. Pärnade õitsemise ajal võib lihtsalt täiesti hiljaks jääda igale poole, kui juhtud mõnest õitsvast puust mööduma. Kui nüüd lõhnadest veel mõelda, siis veekogud lõhnavad ka ligitõmbavalt, sissetõmbavalt. Kui oled palju järvesid nuusutanud tundub merelõhn täiesti tapvalt hea, ja kui pole ammu järve äärde saanud, siis lõhn tõepoolest tõmbab su vette. Aga see puulehtede ja urbade ja sinilillede ja ülaste lõhn on niii hõrk ja kerge... aeh. :)