Mul oli päris hea ja sügav uni (ah, tegelt polnud ju! nii nõmedad unenäod olid), aga öösel olla mingi tüüp ümber maja konnanud ja lõpuks tuppa astunud, elutoas ringi vaadanud ja laualt näiteks ühe klaasi võtnud. Ei saanud ta vist ise ka täpselt aru, kus ta on, arvas, et tal sõbrad on üleval, teisel korrusel, mida meie majal pole. Annu vist arvas, et ju on mõni tuttav, kui nii julgelt tuppa jalutab, ei haukunud ega midagi. Mõnikord ikka tuleb meile ju inimesi suvalistel aegadel ööbima. Või Annut hoidma vms. Aga see tüüp oli täiesti tundmatu.