mood and fusic

Pühajärves on vesi päris mõnus, kannatas ikka pikalt ujuda, ilmselt üle 20 kraadi. Küllap hakkab homsest külmemaks minema. Tegin nõgesesuppi. Alati on ikka natuke hirmus, et äkki ikka kõrvetab pärast keetmist, hakkides. No ei kõrveta :) Ja lahe, et Pärt fännib kõiki umbrohutoite ja tavalisemaidki rohelisi lehti. Täna tuli tuppa, suu kõik kollane. Oli võililli söönud. Korra proovis ka võilille juurt. Võttis maa seest välja, pesi puhtaks, aga see olla ikka päris jube olnud. Siis soovitasingi õisi süüa, nii et vart ei ampsa, talle meeldis. Õied on maitsvamad :)

Pangakaardi saaga jätkuks. Tahtsin nüüd jällegi poodi minna. Leidsin ühe numbri, mille ma arvasin uus pin kood olevat. Trükkisin selle automaadis sisse ja toimiski! Jee. Hakkasin siis pin-koodi muutma, et panen vana tagasi, on kindlam. Ei saa, vale kood. Mõtlesin, et ju ma siis panin valesti, sest sisse ma ju ometi sain. Kui nüüd veel korra sama koodi sisestasin, öeldi: kaart konfiskeeritud. Tänkju.

Sain uue pangakaardi ja läksin kohe automaadist raha võtma. Mis te arvate, kas mul oli meeles kaart pärast raha saamist välja võtta? Hea, et ma üksi polnud.

Viimati meeldis mulle lastefilmidest väga mõni aasta tagasi nähtud Totoro. Nüüd olen juba kaks korda käinud vaatamas How to train your dragonit. Armas film ja see heade-pahade teema on ka hulga mõnusamalt lahendatud kui paljudes teistes lastele tehtud filmides. Muusikalises mõttes ka hea film. On mõnusalt hoogsaid kohti ja veel eriti mõnusaid rahulikke episoode. Ja noh, eks see imearmsaks tehtud lohe annab ka oma panusse lihtsa inimese südamesse jõudmiseks :) Lisaks üks filmi lõpus, tiitrite ajal kõlav lugu. Üsna ootamatult tuli muidugi, aga seda lahedam äratundmisrõõm, kui ära sai tuntud :)

Kõlab jätkuvalt hästi, aga mul endiselt ei ole seda

Rõõmustasin täna lapse üle, et küll mull ikka onn üks tark laps :) (kuigi eile ei suutnud ära imestada, kuidas saab poole tunni jooksul vinguda umbes 6 erineva asja pärast, lihtsalt vingumise pärast ja jätkata siis nendega kuni magamaminekuni. Ma ise säilitasin muideks rahu, kuigi sees juba hakkas kannatus rebenema). Meil on autos Bluri Parklife juba pikemat aega ja talle väga meeldib sealt Girls & Boys. See plaat ilmus eks umbes 15 aastat tagasi. Täna tuli raadiost Bluri uus lugu Fool´s Day. Küsisin Pärdilt, et mis sa arvad, kes laulab. Ta natuke kuulas ja ütles, et see , kes seda girls who like boys who.... Oh, seda võidukat naeratust emme näol :))

Mul oli päris hea ja sügav uni (ah, tegelt polnud ju! nii nõmedad unenäod olid), aga öösel olla mingi tüüp ümber maja konnanud ja lõpuks tuppa astunud, elutoas ringi vaadanud ja laualt näiteks ühe klaasi võtnud. Ei saanud ta vist ise ka täpselt aru, kus ta on, arvas, et tal sõbrad on üleval, teisel korrusel, mida meie majal pole. Annu vist arvas, et ju on mõni tuttav, kui nii julgelt tuppa jalutab, ei haukunud ega midagi. Mõnikord ikka tuleb meile ju inimesi suvalistel aegadel ööbima. Või Annut hoidma vms. Aga see tüüp oli täiesti tundmatu.

Kui oled tund aega korterikuulutusi vahtinud ja seejärel näed oma gmaili lehel reklaami "Koduleht 42 krooni eest kuus - Eesti suurim kodulehtede valmistaja pakub..." siis mõtled ja mõtled, et mis asi see koduleht küll olla võiks... Eile käisin Tallinnast tulles Tartus põhjalikumalt toidupoes ja kui ma rahakotti avades pangakaarti ei märganud, ei suutnud ma ka meenutada, et oleksin bussijaamas pärast automaadist raha võtmist kaardi rahakotti tagasi pistnud. Jätsin automaati ofkoors. Hea et teine kaart oli, võtsin firmalt laenu :) Kuigi ma pole muidugi algaja, olen ennegi oma tavaari poodi jätnud ja raha järele sõitnud ja väga sellised asjad ei üllata enam. On juhtunud nii poes, kohvikus kui bensiinijaamas. Tüütu muidugi, aga alati saab hakkama :) Viimasel ajal on pangakaardi automaati unustamine pigem reegel kui erand, kuid õnneks on ikka juhtunud keegi veel olema ja alati on meelde tuletatud, et ei maksa raha käes kohe hõisates minema joosta, kaardi võiks ka võtta, ehk läheb...

(Veider, et vesi Emajõe ümbruses, nii Tartu kui Viljandi pool, maa sisse ei imbu kuidagi) Kuulasin täna autos It´s a musicali plaati (aitäh!) ja autos ikka juhtud sõnu kuulama ja nende sõnad on nii... Praktilised :) Ja justkui lihtsalt kirjutatud, mis pähe tuli või oli juba tulnud. Kõlavad lahedalt. Ja nende muusika on selline mõeldud tehtud või isegi lihtsalt tehtud, ilma selle mõtlemise osata. Mulle päris meeldib. Pole nagu mingeid sounde otsitud väga või instrumente või kas või sõnugi. Lihtsalt tuleb mingi mõte ja see mõte tehaksegi teoks. Vähemalt selline mulje jääb. Neil on mingi oma väike maailm, kus kõik toimib mõnes mõttes justkui väljaspool nö head maitset. Videotega paistab neil samamoodi olevat, et mingite tehniliste keerukuste ja viimistlustega pole mõtet jaurata: Siin on lahedad sõnad: http://www.youtube.com/watch?v=7k62IJEmbWo&NR=1 See on nende panus MorrMusicu Uus-Meremaa indibändide tribuutplaadile: http://www.youtube.com/watch?v=I9WrVTCQf5Y&feature=related O...

Jaa, olen hoos, nagu näha. Pärast arvete maksmist pangaarvele jäänud summat vaadatates meenus mulle jällegi, töö tegemise taustal, et huvitav... huvitav huvitav, kui kirjastuses pannakse mind 1.märtsil palgajärjekorda :) et kui pikk seal see järjekord võiks olla? Ja sellest mõeldes, panen vist toimetaja märkuste juurde Accept all ja lähen mingit tasuvamat tegevust otsima... Ja ärge nüüd pahandage, las ma vigisen siin omaette. Tulge järgmisel kevadel jälle, näis, mis on saanud...

Juunis. Naljatilk. Muidugi pidin ma juba eile ennast kokku võtma. Täna hommikul tegin endale ka lõhna- ja liikumisteraapiat, kuid kaotasin tee peal koera ära. Koer tuli vähem kui tund aega hiljem ise koju. On tüüp. Kaak. Ja siis ronib sülle ja tahab pai ja kalli ja. Armas loom :)

Blogi on kah teises arvutis palju koledamate värvidega millegipärast... Võtan vabaduse natuke toriseda. Ja millalgi ennast kokku võtta, aga mitte täna. Pole kusagilt võtta hetkel. Äkki juunis?

Jube raske on näha mõtet tõlkimisel, kui toimetamisel kõik teistmoodi tehakse. No on. Tükk aega juba püüan näha, aga no ei näe noh. Ei näe. Nii et jah. Kuradi nõme on ikka nii loll olla... Uued liistud äkki mingid? Ja mida kauem ma sellest mõtlen, seda masendavam see tundub. Ja appi-appi juba hakkab kõik muugi... lähen söön ruttu moosi või midagi. Kuulan picnicut :) Ei jõudnud ... :(

Uskumatu, ongi soe. Millegipärast ärkasin seitsmest ja läksingi koeraga välja ka üsna kohe. Tegime mõnusa pika ringi ja küll lõhnas hästi! Mõtlesin, et see on vist kõige parem lõhn looduses, kui puulehed hakkavad kasvama ja miskid puud ka õitsema ja lisaks kerge karge lillelõhn metsa alt. mmmm... :) Aga siis jõudsin ühe päikselise koha peale ja muidugi jumaldan ka päikese lõhna, või d-vitamiini lõhna .. või mis ta ongi. Ja mõnikord talvel lõhnab lumi ka imeliselt. Kolm lemmikut, niisiis. Pärnaõite lõhn on niigi ilmselge. Pärnade õitsemise ajal võib lihtsalt täiesti hiljaks jääda igale poole, kui juhtud mõnest õitsvast puust mööduma. Kui nüüd lõhnadest veel mõelda, siis veekogud lõhnavad ka ligitõmbavalt, sissetõmbavalt. Kui oled palju järvesid nuusutanud tundub merelõhn täiesti tapvalt hea, ja kui pole ammu järve äärde saanud, siis lõhn tõepoolest tõmbab su vette. Aga see puulehtede ja urbade ja sinilillede ja ülaste lõhn on niii hõrk ja kerge... aeh. :)