Mul on tegelikult Taist veel mõned ilusad pildid, aga hiljem... nagu ikka.
Täna jalutasin koeraga lausvihmas mööda jäiseid või poriseid metsaradu. Vihmavarjuga lausa. Kõndimine oli kõva trenn, et libedatel radadel püsti jääda... Ja ilm oli ikka kirjeldamatult jube, kuigi, nagu ikka, harjusin varsti ära ja oli jälle täitsa mõnus kõndida. Aga noh, eks ole, kõndisin ja libisesin ja hüplesin seal tee peal, kuni jõudsin hüppemäe lähedusse ja märkasin autosid. Tavaliselt seal ühe ühe-kahe auto pole, kui keegi trenni teeb. Nüüd oli parkla autosid täis ja üllatus-üllatus! toimusid mingi suusahüppevõistlused vms. Igatahes sebisid inimesed seal ringi ja noored olid hüppekostüümides... Tõepoolest. Mul oli väga imelik. Ja lisaks paistsin ilmselt ise ka imelik oma retuuside, karvaste saabaste, oranži vesti ja hiiglasliku vihmavarjuga... ning läbimärja ja üsna porise koeraga. Aga noh, minu imelikkus jättis mind külmaks, sest nemad olid minu tee peale ette tulnud, mitte mina nende teele. Annu käitus õnneks äärmiselt viksilt, tegi inimeste vahel väikse tiiru ja tuli minuga edasi. Aga jah, väga kummaline oli. Keset kõige jubedamat hallust ja lausvihma, kaks kraadi sooja, jalutad enda arust ihuüksi metsast ja siis äkki...nagu mingis absurdifilmis vms.
Täna jalutasin koeraga lausvihmas mööda jäiseid või poriseid metsaradu. Vihmavarjuga lausa. Kõndimine oli kõva trenn, et libedatel radadel püsti jääda... Ja ilm oli ikka kirjeldamatult jube, kuigi, nagu ikka, harjusin varsti ära ja oli jälle täitsa mõnus kõndida. Aga noh, eks ole, kõndisin ja libisesin ja hüplesin seal tee peal, kuni jõudsin hüppemäe lähedusse ja märkasin autosid. Tavaliselt seal ühe ühe-kahe auto pole, kui keegi trenni teeb. Nüüd oli parkla autosid täis ja üllatus-üllatus! toimusid mingi suusahüppevõistlused vms. Igatahes sebisid inimesed seal ringi ja noored olid hüppekostüümides... Tõepoolest. Mul oli väga imelik. Ja lisaks paistsin ilmselt ise ka imelik oma retuuside, karvaste saabaste, oranži vesti ja hiiglasliku vihmavarjuga... ning läbimärja ja üsna porise koeraga. Aga noh, minu imelikkus jättis mind külmaks, sest nemad olid minu tee peale ette tulnud, mitte mina nende teele. Annu käitus õnneks äärmiselt viksilt, tegi inimeste vahel väikse tiiru ja tuli minuga edasi. Aga jah, väga kummaline oli. Keset kõige jubedamat hallust ja lausvihma, kaks kraadi sooja, jalutad enda arust ihuüksi metsast ja siis äkki...nagu mingis absurdifilmis vms.
Comments