Kell on 6.30. Vara. Astun bussi. Buss tuli Antslast välja kell 5.30. Bussijuhi nägu on ilmetu. "Üliõpilase Tallinna, palun," ütlen ja hakkan seljakotist rahakotti otsima. Olen omadega valmis ja vaatan bussijuhi poole. Bussijuht pole end liigutanud, nägu endiselt ilmetu. Vaikib. Mina ei saa aru. Ikka veel (!). Küsin, et kui palju see võiks maksta. "Ma ei näe üliõpilast". Aa, soovib üliõpilaspiletit näha. Pole probleemi. Mul pilet on. Näitangi. Mainin üliviisakalt, et siis võibki seda väljendada. "130 krooni". Võimas.
Comments