mood and fusic

Kell on 6.30. Vara. Astun bussi. Buss tuli Antslast välja kell 5.30. Bussijuhi nägu on ilmetu. "Üliõpilase Tallinna, palun," ütlen ja hakkan seljakotist rahakotti otsima. Olen omadega valmis ja vaatan bussijuhi poole. Bussijuht pole end liigutanud, nägu endiselt ilmetu. Vaikib. Mina ei saa aru. Ikka veel (!). Küsin, et kui palju see võiks maksta. "Ma ei näe üliõpilast". Aa, soovib üliõpilaspiletit näha. Pole probleemi. Mul pilet on. Näitangi. Mainin üliviisakalt, et siis võibki seda väljendada. "130 krooni". Võimas.

Täiesti amazing :) nagu öeldakse. Saab lihtsalt mööda maakera ringi kolada, maid ja linnu ja tänavaid vaadata, mägede vahel uudistada.... Ühesõnaga, tasub tsekkimist, kes pole seda veel avastanud. http://earth.google.com/

Vilkommen till my heart http://www.youtube.com/watch?v=a7FqUNlEdwA

Pildid muidugi kronoloogiliselt täpselt vastupidises järjekorras. Aga sellised said esialgu siis üles. See laev oli meil hotelli ja klubi ja kiirtoitlustuspunkti ees. Jõe peal. Ja ülejäänud pildid siin hotelli seest ja eest.

Kontserdijärgne pidu ja pillerkaar. Puhas lust :) Ja üks pilt ka Zidruunsist.

Laval

Soundcheck

Klubs. Pealtnäha väike, tegelikult päris päris suur.

Mitte lumetormis ei pidanud me sõitma, hoopis otse silmipimestavasse päiksesse, õues 6 kraadi sooja...

Meil oli ju kontsert, eks. Ja põhimõtteliselt paremat orgunni meie praeguse kuulsusastme juures annaks ikka ette kujutada. Kõik oli täpselt nii nagu kokku lepitud, aga veel parem :) Ja isegi mingeid erilisi viperusi ei juhtunud, mis teeb reportaaži muidugi mõnevõrra igavamaks. Noh, kuna meil ühtegi teedekaarti kaasa polnud, tont teab miks (tegelt tean küll, minu oma on juba pikemat aega kellegi käes laenus, aga mitte ei suuda meenutada, kelle... ja siis Kristi lihtsalt ei tahtnud kaasa võtta, vist et põnevam oleks ;) (nali)) nii et Riia lähistel tekkis pisut keerukusi ja valesid suundi, mis põhjustas väheke hilinemist, mis omakorda midagi erilist ei põhjustanud :) Kohale jõudes niisiis otse soundcheckki, mis oli kummaline, sest keeruline oli helitehnikule selgitada, kuidas see vokaal täpselt kostab imelik ja terav ja kajane laval. Ja siis kitarrivõimud olid hiiglaslikud ja muss megavaljusti. Nii et kui tundus, et kuidagi enam vähem peaks kõik asjad kostma, lugesime proovi lõpetatuks. T...

Sel reedel on meil kontsert Liepajas. Ja Liepaja.. asub kohutavalt kaugel :) Püüan olla igati viks ja teha igati lahedaid pilte. Aga võib-olla haarab sündmustekeeris mind endasse ja piltide tegemine meenub alles hommikul või tagasiteel... Täna püüdsin enda arvutile veebikaamerat paigaldada... Tühjagi. Äkki proovin homme jälle? Oleksin tagliatelle peaaegi plödiks keetnud selle installeerimise pärast... Väga tüütu. Aga kaameraga see-eest saaks äkki midagi huvitavat korraldada... Nt Tallinnast kellegi kohvikusse kutsuda, nii et mina olen Tartus kohvikus ja siis keegi on Tallinnas ja kaamera ees ja klapid peas ja noh...nagu ikka mõnes vanes ulmefilmis vms. Kodus võib ka ju põhimõtteliselt sedasi kellegagi õhtul õlut juua või midagi. Bändiproov oleks kahtlane. Aga bändi olen ma ju neti kaudu teinud täitsa edukalt. Arvan, et ei jäta jonni ja püüan selle kaamera ikka ära ühendada... Hea on heietada praegu siin une piirimail :), kui uni nagu juba on, aga magama veel ei saaks jääda. Midagi tark...

Uskumatu, et millestki suhteliselt ebameeldivast on võimalik teha midagi väga head. Ilmselt on kaalika häda selles, et ta on sageli kuidagi puiseks ja üldse vajab rohkem maitsestamist kui mingist vanast ajast meeles on. Kuna täna õnnestus mul täitsa juhuslikult hankida Otepäält kaalikat, siis otsustasin lõpuks ära proovida oma ema kuulsa kaalikavormi. Eks ma pabistasin küll, aga tuli maitsev :) Panin sinna sisse: kaks suurt kaalikat umbes 300 ml vahukoort teadmata hulga suhkrusiirupit...oleks võinud rohkemgi olla.. umbes tassitäie riivsaia soola ja pipart Kaalikad oli kõigepealt vaja keeta, siis purustada ja teiste asjadega kokku segada. Seejärel ahjuvormi, veel riivsaia ja võitükke peale ja ahju. Ise panin taimeriga tund ja 20 minutit, lasin kodust jalga ja siis ta seisis seal ilmselt üksi veel soojas. Poolteist tundi peaks kah ok olema. Maitses hästi, aga noh, arenguruumi on veel.

see lugu: http://www.youtube.com/watch?v=gewyHjQ3bNc paganama hea.

FANTAASIA! Klassikaraadios, 6.detsembril.

Olen sel nädalal saanud erinevaid häid asju maitsta. Osaliselt seeõttu, et Indrek käis Tartus ökomessil. Nii et nüüd on meil kodus selline, noh, minu silma järgi umbes 2,5 liitrine plastmassämber küüslauguga õlis ja maitseainetes. Ja see on nii hea, et isegi Pärt sööb. Pidavat kaua säilima ka. Siis astelpaju moos, mis on eriti hõrk ja sobib suurepäraselt saia ja juustu vahele. Ungari Köögist on pärit kapsaga täidetud paprikad, kus on sees ka pipart ja need olid ootamatult ülimaitsvad ja päris tulised :) Vist maksis umbes 25 krooni. Raudselt lähen ostan veel. Ja kes sealtsamast Ungari Köögist (Tartus) veel langošeid pole ostnud, siis soovitan soojalt. Parimad on baklažaanipastaga.

Olen viimasel ajal peedist palju toite teinud. Ja siis veel lugesin, et peet tugevdab väga hästi immuunsüsteemi, mis muidugi ergutas mind veelgi rohkem peeditoite tegema. Ja peab ütlema, et olen peedi kohta mõndagi teada saanud. Esiteks tegin ühest Oma Maitsest peedi ja kartuli pirukat või noh...oli selline kõrge vormi moodi..või natuke ka tordi mood :) Siis see tagliatelle... Viimases Oma Maitses oli üldsegi peedist pikemalt juttu ja palju retsepte ka, millest ma peale supi kõik ära olen teinud :) Ja peedi kohta on selgunud järgmised asjad: 1. Alla pooleteist tunni ahju küpsetada pole mõtet. 2. Ahjus küpsetades jääb ERITI hea, kui enne natuke õli-palsamiäädika ja maitseainete kastmes marineerida. No ja pärast muidugi kitsejuustu ja seedermänniseemneid peale. Mmmm... super noh. 3. Keetmisel tuleb peet lausa sõltuvusttekitavalt maitsev, kui keeta teda vee asemel puljongis. Ja tootkord, kui ma seda tegin jäi õnneks sellest keedetud peedist ikka nii palju alles, et sain veel risotot teha....