Mul oli täna hea meel (lahjalt öeldud, lausõnnelik pigem) avastada, et lisaks muusikale ja toidule ajab mind positiivselt ärevile ka midagi erialast. Eks seda ole ennegi juhtunud, aga ajapikku läheb meelest, siis olen kurb, et nii kaua õppinud ja lõpuks tööle minnes peaks ikkagi midagi täiesti teistsugust tegema, sest tõlkimine lihtsalt ei tekita selliseid tundeid, mida üks südamelähedane töö võiks tekitada. Avastus leidis aset
terminoloogia loengus (eelmine aasta sama asi leksikograafias). Kuulasin andunult õppejõudu, pingutasin aju, nii et pärast pea üleni valutas ja niiii hea oli :) Tasus ka pingutamist. Harva tunnen end õiges kohas olevat, aga nüüd tean jälle natuke täpsemalt, mida vaja.
Väike blond hetk oli ka :) Või noh... kas just blond... Ühesõnaga õppejõudu kuulates-vahtides nakatusin jällegi juuste-mahaajamise tõppe... Vaatasin lektori ilusat siledat soengut ja juba tundsingi kui mõnus oleks kah sellisega ringi käia. Ilma tülika raskuseta peas. Ehk läheb üle.
terminoloogia loengus (eelmine aasta sama asi leksikograafias). Kuulasin andunult õppejõudu, pingutasin aju, nii et pärast pea üleni valutas ja niiii hea oli :) Tasus ka pingutamist. Harva tunnen end õiges kohas olevat, aga nüüd tean jälle natuke täpsemalt, mida vaja.
Väike blond hetk oli ka :) Või noh... kas just blond... Ühesõnaga õppejõudu kuulates-vahtides nakatusin jällegi juuste-mahaajamise tõppe... Vaatasin lektori ilusat siledat soengut ja juba tundsingi kui mõnus oleks kah sellisega ringi käia. Ilma tülika raskuseta peas. Ehk läheb üle.
Comments