Jooksmine ei ole mul üldse mingi hea harjumus, pigem... ma ei tea...harjumuspärane paratamatus, ja ma olen kogu aeg kuri, kui ma bussi peale jooksen ja kooli jooksen... Kooli jooksmise asemel mõtlesin vahepeal kasutusele võtta tõukeratta, aga noh... vist ei tasu ära siiski. See selleks. Lisaks jooksmisele tegelen ma pidevalt mõtlemisega. See on küll parem harjumus juba ja tuleb täitsa märkamatult (ohoo!) (jahjah). Täna näiteks, loomulikult kooli joostes, sain aru, mismoodi need foorid minu jaoks strateegiliselt olulistel ristmikel töötavad. Põhimõtteliselt, kui ma statoili juurest ei lähe otse vaid paremale ja siis keskmiselt kiirel sammul sinna riia - turu ristmikult üle ja siis suhteliselt jooksen sinna suurele jalakäijate ülekäigukohale, siis saan sealt veel üle. Uimerdama ei maksa jääda. Tegelikult täna oli nii, et jube kiire oli, aga pidin veel autos muusikat kuulama, sest ühest Gravenhursti loost (the ice tree) lihtsalt ei saanud täna lahus olla. Eks ma siis tee peal laulsin endale, koolis kuulasin arvutist ja kodus cd-mängijast... "I caress where my lover once lay by my side, before I turned inwards and forced her to fly...."
(kui seda vä-he-ke-ne-gi sobiks homsel peol mängida, mängiksin kolm korda vähemalt)
(aga võimaluse korral muud üllatused ;)
(kui seda vä-he-ke-ne-gi sobiks homsel peol mängida, mängiksin kolm korda vähemalt)
(aga võimaluse korral muud üllatused ;)
Comments